About Attila Paksi

Mu nákkosgirjidutkamuš guorahálla mo girjigiela dahje giellastandárda plánen váikkuhá erenoamážit áitatvuloš gielaide, nugo davvisámegillii ja kveanagillii. Mun geavahan metodan dáža gielladutki Lars S. Vikøra korpusplánema analyserenmodealla, mii sisttisdoallá sullii guoktelogi prinsihpa. Dáiguin prinsihpaiguin lea vejolaš govvidit makkár čovdojumiid giellaplánenorgánat leat dahkan ja manin. Dán artihkkalis mun govvidan mo dávvisámegiela plánen 1970-logus lea dáhpáhuvvan ja mii lei giellalávdegottis čállinvuogireforma ulbmilin. Mun lean jearahallan guokte ovddeš giellalávdegotti miellahtu, geat leigga mielde plánemin vuosttaš oktasaš dávviriikalaš ortografiija. Dát jearahallamat leat vuođđun go lean analyseren giellalávdegotti barggu ja gávnnahan mo čállinvuogireforma lea váikkuhan dávvisámegiela čállimii ovddit ortografiijaid ektui.

“Giella ii jáme vieris giela váikkuhussii. Giella jápmá danin go olbmot eai hála dan” – Davvisámegiela kodaid ovttastumi guorahallan

Beaivválaš ságastallamis orru leamen dábálaš árvvoštallat almmolaččat sámegiela máhtu ja dili. Sáhttá gullat, ahte muhtin olbmos lea buorre giella, nuppi giella lea heittot, soames seaguha máŋggaid gielaid seahkalaid, vieris sánit bilidit giela, sámegiela dilli hedjona ja nu ain.
Dán artihkalis dutkan davvisámegiela Deanuleagis hállojuvvon suopmaniid ja ozan man láhkai suoma- ja dárogiela kodat ovttastuvvet sámegillii. Guorahallan njeallji arkiivačoakkáldaga jearahallamiid vuođul, ahte seaguhuvvojitgo gielat eanet dán áigái, go don dolin? Boarrásamos jearahallamat leat báddejuvvon jagis 1956 ja varrasamos materiála lea skáhppojuvvon jagis 2015. Kodaid ovttastupmi ii leat sámegielas ođđa fenomena, ja dán artihkkalis guorahalan mo dat lea nuppástuvvan vádjit 60 jagis.
Dutkamuša guovddáš doahpagat leat verbálahygienia, lingvisttalaš purisma sihke kodaid ovttastupmi. Mu ulbmilin lea čujuhit, ahte sániid lonen dahje kodaid ovttastupmi lea lunddolaš oassi máŋggagielatvuođa.

Fáddásánit: verbálahygienia, kodaid ovttastupmi, purisma, loatnasánit, máŋggagielatvuohta, interfereansa

Mu dutkamuš gullá sosiologvistihkkii ja vuojulduvvá dasa, makkár lea sápmelažžan sámástišgoahtit easkka rávesolmmožin dahje boatkka maŋŋá. Dutkamuša čuozáhatjoavkun leat gávcci davvisápmelačča, geat eai leat jámma sámástan olles eallima áigge.  Lean jearahallan informánttaid ja čielggadan sin gielalaš duogážiid gielalaš identitehta, gielalaš eallingearddi ja eatnigiela doahpagiid vuođul. Dasa lassin čuoččuhan, ahte massojuvvon eatnigiella – sámegiella –  lea šaddan sidjiide giellatrauman.

Máŋggat informánttat atnet sámegiela iežaset eatnigiellan, moattis fas eai. Sámegiella lea unnimustá massojuvvon eatnigiella ja danin dasa laktásit nana dovddut. Giellatrauma čuovvumušat leat duođalaččat: informánttat leat sáhttán fuonášišgoahtit gielladáidduset badjelmeare ollu, sámásteapmi lea šaddan váttis ja/dahje sii gáibidit alddiset dievaslaš gielladáiddu. Vearrámus dilis olmmoš lea heaitán sámásteames máŋggalot jahkái dahje loahppaeallimii.

Buvttán ovdan, mot ovttaskas olbmot sáhttet doarjut ja nuppe dáfus caggat earáid sámásteami. Dutkamušas fikkan veahkehit sápmelaččaid geat leat váldime gielaset ruovttoluotta, fállat giellaservošii vejolašvuođa identifiseret dutkamuša čuozáhatjoavkku dillái ja addit rávvagiid, mot sin sáhtálii doarjut. Dat leat ovdamearkka dihte fuomášmeahttun divusteapmi, sensitiiva doaladuvvan ja soahpamuš sámásteamis.  Giellaealáskahttin lea mu dutkamuša vuolggasadji ja ulbmilin lea, ahte ovttaskas olbmot sáhttet ealáskahttit sámegiela iežaset árgabeaivvis.

Fáddásánit: giellatrauma, eatnigiella, giellaealáskahttin, gielalaš identitehta, gielalaš eallingeardi

Tän artikklest tuʹtǩǩääm sääʹmǩiõl denominaaljååʹđtõõzz -vuõtt. Täid jååʹđtõõzzid vuäitt raajjâd nuʹtt nomiinin ouddmiârkkân liâskkvuõtt go adjektiivin še ouddmiârkkân kõrrvuõtt. Ođđ sääʹnǩeeʹrj ǩiõttǩeeʹrjtõõzz mieʹldd jååʹđtõõzz vuâđđan vuäitt leeʹd nuʹtt predikatiivååʹbleǩ ouddmiârkkân jõõskâsvuõtt < jõõskâs #jõskk go attributtååʹbleǩ še ouddmiârkkân ääʹhnesvuõtt < ääʹhn #ääʹhnes. Tän artikklest tuʹtǩǩääm kuäbbaž täin vuâđin lij tääuʹjab, lie-a jeäʹrdõõzz jååʹđtõõzzi kõõskâst da mäʹhtt näkam jååʹđtõõzzid raajât jeeʹres sääʹmǩiõlin. Veʹrddeem nuõrttsääʹmǩiõl jååʹđtõõzzid aanrõsǩiõl jååʹđtõõzzin -vuotâ da tâʹvvsääʹmǩiõl jååʹđtõõzzin -vuohta. Tuʹtǩǩääm måkam jååʹđtõõzz lie sääʹnǩeeʹrjin di mainstum da ǩeeʹrjtum ǩiõlâst.

Tät tuʹtǩǩummuš oudd ođđ teâđ sääʹmǩiõl sääʹnraajjmõõžžâst. Tuʹtǩǩummuš lij vääžnai tõn diõtt go ânnʼjõžääiʹj sääʹmǩiõʹlle raajât jiânnai ođđ saaʹnid da sääʹnraajjmõõžž haaʹleet normativisâʹstted.

Addjektiiv
Nomiin
Sääʹnraajjmõš
denominaaljååʹđtõõzz

Pro gradu -tutkâmušâst lam tuuđhâm anarâškiel šaddonoomâi etymologia. Anarâškiel kuobbârij já loddenoomâi etymologia lii tutkum ovdil, mutâ šaddonoomâi etymologia ij lah.
Ulmen lâi selvâttiđ, magarijn šadoin kávnojeh anarâškiel noomah, magareh noomah toh láá, mii lii nomâttâsâi algâpuáttim já mon puáris säänih toh láá.
Tutkâmhypoteesin lâi, ete tehálumosijn šadoin láá puáris aalmugnoomah. Sämmiláid teháliih šadoh láá lamaš myerjih já muorah, main láá puárásumoseh noomah. Šaddonomâttâsah kovvejeh šaddoid mahtnii. Kuávdáš šaddonomâttâsah láá ohtâsâšsämmiliih.
Árvuštâlâm nomâttâsâi ave já miäruštâlâm kullojeh-uv toh puáris aalmugnoomáid, nuorâ aalmugnoomáid vâi uđđâ oppâráhtusij noomáid. Puáris ahekeerdist tuuđhâm magareh ahekeerdih ton siste kávnojeh.
Ave miäruštâllâm tábáhtuvá etymologlijn käldei, nomâttâsâi lavdâm sämikielâin sehe nomâttâsâi analysistem vuáđuld.  Árvuštâlâm láá-uv säänih kielâ jieijâs säänih vâi láá-uv toh luávnejum.
Selvânii, ete kuávdáš šadoh sämmilijd láá lamaš myerjih já muorah, moin láá puárásumoseh noomah já moh láá kielâ jieijâs säänih. Nuorâb noomah láá ruáhuviärdásijn šadoin. Ruáhuviärdásij šaddonoomah láá jurgâlusah teikkâ loovnah.

Mon tuʹtǩǩeem kandidatt-tuâjstan sääʹmǩiõl vuâđđsääʹnnjiârǥ. Kõõččmõššân leäi tõt, lij-a sääʹmǩiõlâst takai naggtõsciâlkki neutraal jiârgg SVO avi SOV. Tän ääʹšš leʹjje tuʹtǩǩääm samai ooccanj ouddâl tõn, ij-ǥa tõʹst käunn’jam muu teâđai mieʹldd ni õhtt čiõlgg kvantitatiivlaž tuʹtǩǩummuš. Tuʹtǩǩummšest mon analysõʹsttem 361 ciâlkkjed neellj mainsteeʹjest. Materiaal vuåǯǯum jiõnnliântin, mõõk leʹjje liânttuum 1960-1970-lååǥǥain. Vaʹlddem lokku tõn, lie-a ciâlkki vueiʹvv- avi čårrciâlkki, lie-a tõk naggtõõzz, kõõččmõõžž avi päkkmõõžž da lij-a tõi verbaalân veäʹǩǩveʹrbbraajõs avi õhttnaž veʹrbb. Muu puättmõõžži mieʹldd sääʹnnjieʹrǧǧe vaaikat tõt, lij-a ciâlkkjest subjeʹktt avi ij. Jõs ciâlkkjest lij pâi veʹrbb da objeʹktt, tääujmõs jiârgg lij OV, leâša jõs tõʹst lie kuhttu subjeʹktt da objeʹktt, teʹl SVO lij tääujab ko SOV. Vuâmmšem tõn še, što infiniittlai veeʹrbi objeʹktt lij võl tääujben veeʹrb ooudbeäʹlnn ko finiittlain veeʹrbin.

Artihkkala fáddán leat giellaealáskahttima vejolašvuođat. Váldogažaldahkan lea dat, mii giellaservodagaide ja giellavuogádagaide dáhpáhuvvá dalle, go giellaealáskahttindoaimmat menestuvvet earenoamáš bures. Artihkal guorahallá earenoamážit golbma giela – hebrea-, anáraš- ja haváijagiela – ealáskahttima ja ealáskeami. Guorahallon gielaid historjját čájehit, ahte giellaealáskahttimis dahjege giellamolsuma jorgaleamis eai loahpaloahpas gávdno jur makkárge prinsihpalaš ráját. Giellaealáskahttin lea váttis muhto ii veadjemeahttun bargu, iige leat dárbu atnit ovttage ealáskahtton giela imašin, nu mo dávjá gullo. Gielat eai dattetge eale rievddakeahttá, ja earenoamážit dalle go giellaealáskahttima ulbmilin lea lasihit giela absoluhtalaš hálliidlogu, mánát, nuorat ja rávesolbmot geavahišgohtet ođđa giela ođđa láhkai go ovddit buolvvat, ja ealáskahtton giellaservodat šaddá ođđalágan servodahkan. Dákkár dieđut veahkehit maiddái sin, geat barget ovdamearkka dihte sámegielaid ealáskahttimiin ja gáhttemiin, ráhkkanit buorebut dasa maid menestuvvan giellaealáskahttin sáhttá mielddisbuktit giellavuogádagaide.

Fáddásánit: giellaealáskahttin, giellamolsun, hebreagiella, anárašgiella, haváijagiella

Faalâm tutkâmseervi äigičallui artikkâl “Uđđâ jienah – anarâškielâ oppâm rävisolmožin”. Artikkâl vuáđđun lii muu post doc –haahâ “Saamen kielten intensiivisen aikuisopetuksen vaikutukset Suomessa” (ivveest 2017→, ruttâdeijen Suomâ Kulttuurruttârááju). Hahhust mun tuuđhâm Suomâst iivij 2009 já 2016 kooskâst uárnejum sämikielâi (anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já pajekielâ) oles ive pištevâš intensiivmáttááttâs vaikuttâsâid sämikielâi tilán. Amnâstâhân must lii cuáŋuimáánust 2017 čođâldittum koijâdâllâm, mon lam vuolgâttâm puohháid, kiäh láá luuhâm sämikielâ SMK oles ive škovliittâsâst ivveest 2011 ovdâskulij, já anarâškielâ tááhust meiddei toid, kiäh uásálistii luuhâmpaje 2009-2010 tievâsmittemškovliittâsân. Maŋeláhháá kiiđâ já keesi 2017 mield ááigum finniđ meiddei čieŋâlub sahhiittâllâmmateriaal uáppein já máttáátteijein.
Artikkâlist kieđâvušâm fáádá kielâ intensiivmáttááttâsâst já kielâ oppâmist rävisolmožin nomâlâssân anarâškielâ uáinusist. Taan abstrakt čälidijnân lam finnim koijâdâlmân 30 vástádâssâd anarâškielâ lohhein. Tievâsmittemškovlim 2009-2010 feeriimijn kávnoo ennuv oovdeb-uv materiaal (Olthuis et al. 2013; Pasanen 2015). Irâttâm artikkâlist hammiđ kove tast, maggaar ulmuuh vyelgih luuhâđ anarâškielâ já maggaar suujâi keežild, maht ive pištevâš škovliittâs tuáimá, maggaar feeriimeh ulmuin tast láá, moin naalijn sii uáppih kielâ já kevtiškyetih tom jieijâs elimistis. Koččâmuš sämikielâi uđđâ sárnoin lii kuávdáást, ko keččâp anarâškielâ tááláá tile já puátteevuođâ. Eenikielâlij sárnoi puáris puolvâ kiäppán ja uđđâ puolvâ lii eskin šoddâmin. Monâttum suhâpuolvâ sii kooskâst lii tot, kote kolgâččij toollâđ kielâ paijeen já sirdeđ tom ovdâskulij. Tiätu intensiivmáttááttâs puátusijn, vaikuttâsâin já vädisvuođâin puáhtá leđe ävkkin sämikielâi máttááttâs já iäláskittem vuáváámist  já išediđ eres-uv almugijd sii viggâmušâin monâttum suhâpuolvâ uđđâsist huksiimân.

Artihkal gieđahallá fátmmasteaddji huksehusaid pedagogalaš dutkama ja skuvlejumi fátmmasteaddji rolla vehkiin. Sámi pedagogihkka máksá máŋggametodalaš dutkamuša ja geavadaga pedagogalaš iešvuođain, earret eará oahpahusas, oahppamis ja bajásgeassimis sihke institušuvnnalaš ja ii-institušuvnnalaš oktavuođain. Loahppaboađusin dat ohcá vugiid mo eamiálbmot institušuvnnalaš oahpahusa sajádaga skuvlen ja diehtu, mállet, vuogit ja sisdoalut galggašedje lágiduvvot nu ahte dat válddášedje vuođu sámi bajásgeassinárbevierus ja kultuvrralaš konteavsttas. Sámi pedagogihka guovddážis lea dasa lassin maiddái hástaleaddji gielladili iešvuođaid čoavdin. Artihkal suokkardallá ja ovdanbuktá fátmmasteaddji huksehusaid čoavdin dihtii máŋggakultuvrralaš pedagogalaš dili kulturkollišuvnna dahje čuolmma. Pedagogalaš sámedutkan lea áigeguovdilis suorgi, dasgo ovdamearkan sámeoahpahusa ja bajásgeassima dilit gáibidit fuomášumi dan dihtii, go dat leat institutionaliserejuvvon ja ožžon lágalaš doarjaga maŋimuš 30 jagi áigge. Pedagogalaš historjá váikkuha duogážis, mii báidná otná geavadiid. Ovdamearkan sápmelaččat leat massán muhtin muddui kulturdovdomearkkaid, ja de nubbe dáfus vuostegeahčin lea jođus ealáskahttin. Pedagogalaš ovdáneami ja dálá skuvlema árgabeai dili lea dehálaš dutkama vehkiin loktet oidnosii. Pedagogihkka lea okta reaidu servodatlaš diliid čoavdimii.

Fáddásánit: sámi pedagogihkka, fátmmasteaddji huksehusat, enculturašuvdna, ealáskahttin