Marja-Liisa Olthuis: ”Luuvâ teevstâ muuneeld!”

Onne peessim išediđ Anarâš-loostâ čallui kielâtäärhistmist. Loostâ toimâtteijeeh iä lah eenikielâliih, nuuvt et kielâlii išán lii tyellittälli tárbu. Taat porgâmpuddâ nonnij muu uáinu tast, maggaar lii kielâpargee luándulâš luuhâmproosees. Tot lii tuođâi eresmuđusâš ko táválii lohhest. Muu pargoskippáár lii kuhháá luuhâm lostâčalluid muuneeld, já tääl sun lii mottoom muudon joskâm taam. Mut liijká sun adelij macâttâs, et tiätu uásih loostâst iä lam kielâlávt aaibâs loopâ räi čorgejum. Já tuotâhân tot tiäđust-uv lâi-uv! Adai maid mij täst lep oppâm? Tom, et kielâpargee ij kustoo pyevti ige áppád luuhâđ teevstâid eresnáál ko ruopsis pennáin já keppisávt stilisistmáin. Nuorâvuođâstân mun muštám professor, kote ain staavij Hesari ruopsis pennáin. Lâš-uv sun kuássin adelâm luhâmijnis macâttâs, te tast mun jiem tieđe.

Anarâš-loostâ váldutoimâtteijee sáárnui muččâdávt jieččân pargoskipárist mut smietâdij siämmást jiänusân: ”Sun kuittâg lohá loostâ. Mondiet sun ij pyevti luuhâđ tom muuneeld?” Mun lijkkojim taan jurdui. Jieijâs luuhâmfiäránijn muu pargoskippáár mieđettij-uv moonnâm ohhoost, et sun ij kustoo määti luuhâđ teevstâid eresnáál ko tivodemuáinust. Taat lii-uv sämikielâlii kielâpargee áámmáttavdâ, mun oskom – faallâđ čurgâdis kielâ lohhei.

Váldutoimâtteijee jurduu tyehin lii uáli fiijnâ filosofia: talle ko lostâartikkâlijd lohá muuneeld, ij ton maŋa taarbâš iätáduddâđ tondiet, et jieš loostâst ličij huámmášuttem. Valmâš loostâ luhâmist šiäštá ennuv ääigi ko vyerdimist lii positiivlâš luuhâmfiäráán: áinoo pargon páácá kejâdiđ mučis kuuvijd čurgâdis teevstâ paaldâst. Loostâhân kielâpargee kuittâg-uv stäävee lohheest lookán. Ruopsis pennáin luhâmân taarbâš ain siämmáá ääigi, poorgâi te tom muuneeld teikâ almostittem maŋa.

Taat váldutoimâtteijee uáinu lii lamaš meid muu juurdâ nuorâi kirjálâšvuođâ luhâmist. Tággáár luuhâm lii meiddei stuorrâ lukko: puáhtá stilisistiđ eidu togo, kogo tekstâ ij mottoom suujâ tiet jođe nuuvt fiijnáht, já puáhtá renskađ kielâfeeilâid-uv. Luhâmuš sämikielân ij lah valagin nuuvt valjeeht, nuuvt et kielâpargee pyereest-uv puáhtá luuhâđ loostâid já kiirjijd muuneeld, ovdilgo toh láá olmânáál šoddâmgin. Teikâ aainâs-uv išediđ teevstâi čäällimprosessist já ideai huksiimist.

Muu raavâ lii-uv: iššeed sämikielâ čällee já älkkeedit jieijâd luuhâmproosees! Luuvâ teevstâ jo muuneeld!