About dutkans

Dos. Marja-Liisa Olthuis Taažâ arktisâš ollâopâttâh, Kielâtekno; Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut
Išeprofessor Erika Sarivaara, Laapi ollâopâttâh
Professor Trond Trosterud, Taažâ arktisâš ollâopâttâh, Kielâtekno

Anarâškielâ iäláskittem tiäddu sirdoo kielâ kirjálii kiävtun ihán 2016-2017. Säämi máttááttâskuávdáš uárnee tievâsmittemškovliittâssân ubâ luuhâmive pištee anarâškielâ čäällimškovliittâs, moos väldih uási 17 čälled. Škovliittâs lii uáivildum pargoelimist leijee ulmuid já taggaar uáppeid, kiäh láá ovdánâm kukkeláá anarâškielâ uápuinis. Škovliittâsâst váldojeh anon meiddei anarâškielâ várás esken huksejum kielâteknologisiih išeniävuh: njuálguluuhâmohjelm, tekstâkorpus já nettidigisäänih. Škovliittâs kukkodâh lii 160 tijmed; uásiväldeeh čäälih teevstâid jieijâs pargoost teikâ uápui ääigi, já teevstah kommentistojeh oovtâst. Škovliittâsân kulá meiddei kielâmáttááttâsuási. Uđđivemáánust 2016 uárnejum nettikoijâdâlmist čielgâi, et oovtmotomist ličij čäällimtárbu mut ij nuuvtkin toorjâ čäällimproosees ääigi ige ruokkâdvuotâ čäälliđ ohtuu. Keevâtlávt čälleeh iä lah lamaš valjeeht, já teevstâi meeri-uv lii tondiet vyeligâš. Koskâmiärálávt anarâškielân almostuvá ihásávt nyevt 300 – 400 sijđod. Škovliittâs uárnejuvvoo ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutáin, Taažâ arktisâš ollâopâttuv kielâteknouásáduvváin já Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhoin. Škovliittâs stivrejeijen tuáimih ollâopâttâhmáttáátteijee Petter Morottaja, jurgâleijee Saammâl Morottaja, ollâopâttâhlehtor Marja-Liisa Olthuis, išeprofessor Erika Sarivaara já professor Trond Trosterud.

Anarâškielâ iäláskittem tiäddu lii lamaš kuhháá njálmálii iäláskitmist. Taat lii lamaš luándulâš, tastko kielâsárnooh láá lamaš uccáá já ton lasseen vala pargoihásâš suhâpuolvâ lâi masa jo monâttum. Taat suhâpuolvâ lii macâttum nk. CASLE-metodáin, mast 17 ámáttân valmâštum uástálisted škuávlejuvvojii tievâsmittemškovliimáin anarâškielâ táiđusâžžân. Ive intensiivlâš kielâškovliittâs maŋa sij postii kevtiškyettiđ anarâškielâ pargokielânis. Taan škovliittâs maŋa Säämi máttááttâskuávdáš lii ornim ihásávt ive kukkosii intensiivlii kielâškovliittâs anarâškielân (2010 – 2016). Oulu ollâopâttuvvâst anarâškielâst lii šoddâm válduaamnâs, já taan räi neeljis láá valmâštum filosofia maisterin anarâškielâ válduamnâsin. CASLE-ohjelm já ton maajeeldpuáttee lává lamaš pehtilis iäláskittemohjelmeh, já taan škovliittâs jottáám ulmuuh kevttih-uv kielâ vijđáht pargosaajeest já meiddei jieijâs persovnlii elimist. Tái ohjelmij peht kielâkevttimdomeneh láá vijđánâm om. pargosoojijn, já kielâ lii maccâm meiddei perrui kiellân. Taat intensiivlâš škovliittâsâst tiäddu lii kuittâg-uv njálmálii kielâtááiđu oppâmist. Ton jorgoppeeli lii tiäđust-uv tot, et kielâ čälimân ij pääsi ennuv saje.

Uđđâ škovliittâs lii vuávájum ohtsâšpargoost pargoadeleijeigijn já oppâlágádâsâigijn konkreetlâš čäällimtáárbui vuáđuld. Máttááttâs uárnejuvvoo njyebžilávt nuuvt, et tot váldá vuotân jyehi uásiväldee pargo- já uáppueellim čäällimtáárbuid já háástuid. Čäällim siskáldâssân láá pargoelimân já uáppoid labdaseijee já máhđulávt rijjâááigán kyeskee teevstah. Čäällim puáhtá leđe jo-uv uđđâ teevstâ kreatiivlâš čäällim teikâ ovdiist leijee teevstâ jurgâlem. Taan nube tääsi tievâsmittemškovliittâs fáálá čäällimtorjuu, nuuvt et čällee ij pääsi ohtuu tevstâinis. Juurdân lii ruokâsmittiđ čäälliđ sämikielân já išediđ tast, et olmooš hárján čäälliđ njyebžilis kielâ táálái išeniävuigijn. Vuárdámuš lii, et anarâškielâ oinuuškuát ain eenâb mediast, sosiaallii mediast já Interneetist.

Moodeern kielâkevttim já ton ovdánem váátá puorijd teknisijd čäällimišeniävuid. Kielâteknologisâš resurseh
puáđiskyeteh eskin tääl anarâškielân. Ovdâmerkkân pajekielâst toh láá lamaš aanoost jo muádlov ihheed. Tromssa ollâopâttuvvâst čođâldittoo anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt ivij 2015-2016 oovtâst Kone siättus ruttâdem tutkâmprojektáin. Taan proojeekt ääigi lii huksejum morfologisâš analysaattor, mii pelestis tuáimá puoh eres heiviittâsâi vuáđđun. Nettidigisäänih kiävttoo jo kielâpargoost já máttááttâsâst. Tivvoomohjelm betaversio lii eidu taan blogi čälidijn (porgemáánust 2016) valduumin anon. Mij jiejah-uv testap tom taan artikkâlân.

Kielâteknoproojeekt ohtâvuođâst olášittum koijâdâllâm čaaitij uđđivemáánust 2016, et uđđâ kielâsárnooh iä oorvâ čäälliđ: sij čäälih iänááš-uv tekstâviestâid, uánihis viestâid Interneetist já šleđgâpoostâid. Kuhebeh čalluuh illá šaddeh. Meiddei Anarâš-loostân, anarâškiel jienâčuárván, lii majemui ivij lamaš vaigâd finniđ čalluid. Koijâdâllâm ääigi čielgâi, et tuš ohtâ olmooš čáálá kielâ aktiivlávt eenâb-uv, já lovmat olmožid mottoom verd. Ulmuuh tarbâšii čielgâsávt torjuu čäällimprosessân: sij tuoivuu kielâtivvoomohjelm, kielâfeeilâi kommentistem, e-sänikirje já tekstâkorpus.

Proojeekt já škovliittâs ulmen lii finniđ čyeti aktiivlâš čälled anarâškielân já ton peht finniđ kielâ noonâ kiävtun čaallum häämist.

Henna Aikio

 

Laiđiittâs

 

Taan tutkâmušâst mun tuuđhâm, maht uánánemtiijpâ maadâ uáinoo ijjávrálij kuávlukielâst. Mun halijdim tutkâđ tom ton tááhust, ko iäččám Vilho Aikio sárnu anarâškielâ eenikielân já sun lii Ijjäävrist meddâl. Anarâškielâ kuávlukielah iä lah ennuv tutkum já ko mii suuvâst láá vala sárnooh, oro tehálâžžân tutkâđ kielâ tääl ko tot vala luhostuvá.

 

Ijjävrilij kielâst lii kirjálâš käldee jo 1900-lovo aalgâpeln, ko Ijjäävrist muu eeji Heikkâ-čecirohe ääitist kávnojii reeivah, moh láá čallum ive 1910. Reeivâi čällee Pärni-rokke (Juhani Aikio 1873–1919) lâi muu tiäđu mield iäččân eeji čeeci. Sun luuvâi máttáátteijen já čaalij Ijjáávrán viljâsân Sáárá-Iisán reeivâid, moi čäällimvyevi Matti Morottaja rámmoo já imâštâl Anarâš-loostâst (roovvâdmáánu 2001). Pärni-rohheest lii kiävtust tááláin puuvstavijn š, č já đ. Morottaja arvâl-uv, ete Pärni-rokke leš luuhâm Itkos čalluid.

 

Ton lasseen äijihâm Juhani Aikio lii lamaš Itkos sänikirje kälden. Iäččán viljâ Veikko Aikio lii čáállám Anarâš-loostân motomin já suu sahhiittillii távjá Anarâš-saavâin jo 1980-lovo loopâpeln. Amnâstâh ijjávrálij kielâst lii, mut tutkâmušah iä vala lah.

 

Ulmen lii tutkâđ, kuás i-loppâsij nominijn já veerbâi kieldimhäämist, nominij maaŋgâlovo nominativist já veerbâi kieldimhäämist já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovnist šadda uánánemtijppâ vuossâmuu stavâlist já kuás ij.

 

Metodeh

 

Mun sahhiittillim iäččán Vilho Aikio syeinimáánust 2015. Sahhiittâllâm lâi uáli rijjâ já epihámálâš. Must iä lamaš valmâš koččâmušah, mut koijâdillim ennuv suu pärnivuođâst. Vuossâmuš päddi lii käävci minuttid já nubbe 45 minuttid. Ulmen lii litteristiđ paadijn soojijd, main motomeh jiešvuođah láá uáinusist. Mun jiem annotistám sahhiittâllâm aainâskin vala.

 

Mun verdidâm iäččán kielâ jiešvuođâid Giellatekno anarâškielâ čallum kielâ Korpusân já ILWB-sänikirje oovdâmerháid, veikkâ tain ij pyevti uáiniđ jienâdem nuuvt tárkká ko paadijn puáhtá kuullâđ. Iäččám om. iätá suáveh, mut korpusist  kávnojeh tuše suávih 19 kerdid. Pelikuhes konsonant ij lah merkkejum Korpusist. ILWB:st kávnoo soavvih:Itkonen čaalij uá oa:n já pelikuhes konsonantijd kukken.

 

Tutkâmpuátuseh

 

Mun tuuđhâm i-loppâsij nominij já veerbâi kieldimhäämi, nominij maaŋgâlovo nominativ já veerbâi kieldimhäämi já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovn. Kirjekielâst om. suáhi-sääni maaŋgâlovo nominativ ličij suávih. Sárnumkielâst i sáttá muttuđ e:n.

 

Áinoo uánánemtijppâ ubâ amnâstuvvâst lii uábbi-säänist. Aikio iätá ”puárásuboh viiljah já uá´beh lijjii jo lamaš škoovlâst”. Korpusist ”uábih” láá 26 kerdid já ”uábeh” ohtii. ILWB-informant Juho Musta lii adelâm sujâttemhäämi ”oabeh”.

 

Eres i–loppâsij nominij peht Aikio kiävttá normâltiijpâ, veikâ nube staavâl /i/ lii muttum /e/:n. Säänih láá suáhi, ergi já mätki. Mätki-sääni sun kiävttá čuávuváin celkkuin: ”iähan tobbeengin toh väzzimmääđheh, ko tohhan maŋga jeegi lijjii ihan ete riddoost lijjii”. Vuossâmuu staavâl /ä/ lii kukke. Ergi-sääni itá kulmii: ”vyejimeergeh kal láppojii” já ”já tiäđust-uv toh eergeh, vyejimeergeh ”. Vuossâmuu staavvâl /e/ lii kukke.

 

Korpusist mätki-sääni maaŋgâlovo nominativ uáinoo 42 kerdid já ILWB:st ohtii: puoh soojijn tot lii määđhih-häämist. Korpusist láá 47 ”eergih” já 4 ”eergeh”, ILWB-sänikirjeest ohtâ informantijn lii ettâm ”eergih” (Sammeli Saijets) já kyevtis ”eergeh” (Juho Musta já Juhan Petter Musta).

 

Ohtâ iđ-verbâ kulloo amnâstuvvâst sehe kieldimhäämist já maaŋgâlovo kuálmád persovnist. Täiđiđ-verbâ sojá Vilho Aikio kielâst normâltijppân: ”tobbeen täiđeh leđe munnuid saveheh” já ”mun jiem tääiđi leđe”. Täiđiđ ij kavnuu täin sujâttemhaamijn Korpusist ohtiigin čallum e:n. Korpusist láá 13 kerdid ”täidih” já 86 kerdid ”tääiđi”. Wörterbuchist toh iä lah kavnâmist.

 

 

Puátusij kuorâttâllâm

 

Mondiet uánánemtijppâ lii tuše oovtâ säänist kiävtust já eres saanijn ij lah? Uánánemtijppâ puáhtá itteeđ tuše talle, jis säänist lii hiäjus tääsi uánihis vokalij lasseen. Jis amnâstuvvâst liččii eenâb tágáreh säänih, ličij älkkeb verdidiđ uánánemtiijpâ já normaltiijpâ kevttim.

 

Šiäštá-uv uánánemtijppâ sárnoo energia? Sáttá leđe, ete uánánemtijppâ itá tuše motomijn saanijn, tego tääl uábeh-häämist.  Nube staavvâl /e/ lii kuittâg-uv kiävtust meiddei talle, ko säänist lii normaltijppâ. Aainâs-uv tot oro lemin maaŋgâlovo nominativist systemlávt iäččán kielâst, ađai suu kielâst uánánemtijppâ já nube staavvâl /e/ iä šoodâ kustoo oovtâst.

 

Iäččám kielâ ij lah ennuv peessâm eelliđ suu pärnivuođâ maŋa, te ohtâ suijâ variaaton sáttá leđe meiddei tot, ete sunjin ij lah peessâm šoddâm tievâslâš rävisulmuu kielâ. Amahan sun kiävttá taid haamijd, maid lii oppâm pärnivuođâstis, mutâ tain haamijn, moh iä lah sunjin nuuvt uáppáseh, sun sáttá kevttiđ suomâkielâ maali teikâ maali, mon sun lii tääl kuullâm teikâ luuhâm kostnii saavâin teikâ Anarâš-loostâin. Tom lii vaigâd tutkâđ, lii-uv sun kuldâlâm muu já uábbán kielâ já oppâm motomijd jiešvuođâid munnuu kielâst. Muu já uábbán kielâst láá kuittâg iänááš škovlâkielâ ađai kirjekielâ häämih.

 

Ijjävri lii viehâ alda Ucjuuvâ. Ton tááhust ličij mielâkiddiivâš tutkâđ, moh jiešvuođâid láá siämmáálágáneh tavekielâst ko ijjävrilii kielâst. Aainâs-uv nube staavvâl /e/ sátáččij leđe tággáár jiešvuotâ.

 

Käldeeh

Itkonen, Erkki (1986) Inarilappisches Wörterbuch. A-K. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s. 133

Itkonen, Erkki (1987) Inarilappisches Wörterbuch. L-P. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s. 255

Itkonen, Erkki (1989) Inarilappisches Wörterbuch. R-Y. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s.149

Morottaja, Matti (2001) Anarâškielâlâš sensaatio. Anarâš 14. ihekerdi, roovvâdmáánu s. 4–5. Anarâškielâ servi.

 

Anarâškielâ čallum kielâ korpus: http://gtweb.uit.no/korp/?mode=smn