Anarâškiel šaddonoomah. Noomâi etymologia já šadoi kiävttu purrâmâššân já tiervâsvuođâ naanoodmist

Pro gradu -tutkâmušâst lam tuuđhâm anarâškiel šaddonoomâi etymologia. Anarâškiel kuobbârij já loddenoomâi etymologia lii tutkum ovdil, mutâ šaddonoomâi etymologia ij lah.
Ulmen lâi selvâttiđ, magarijn šadoin kávnojeh anarâškiel noomah, magareh noomah toh láá, mii lii nomâttâsâi algâpuáttim já mon puáris säänih toh láá.
Tutkâmhypoteesin lâi, ete tehálumosijn šadoin láá puáris aalmugnoomah. Sämmiláid teháliih šadoh láá lamaš myerjih já muorah, main láá puárásumoseh noomah. Šaddonomâttâsah kovvejeh šaddoid mahtnii. Kuávdáš šaddonomâttâsah láá ohtâsâšsämmiliih.
Árvuštâlâm nomâttâsâi ave já miäruštâlâm kullojeh-uv toh puáris aalmugnoomáid, nuorâ aalmugnoomáid vâi uđđâ oppâráhtusij noomáid. Puáris ahekeerdist tuuđhâm magareh ahekeerdih ton siste kávnojeh.
Ave miäruštâllâm tábáhtuvá etymologlijn käldei, nomâttâsâi lavdâm sämikielâin sehe nomâttâsâi analysistem vuáđuld.  Árvuštâlâm láá-uv säänih kielâ jieijâs säänih vâi láá-uv toh luávnejum.
Selvânii, ete kuávdáš šadoh sämmilijd láá lamaš myerjih já muorah, moin láá puárásumoseh noomah já moh láá kielâ jieijâs säänih. Nuorâb noomah láá ruáhuviärdásijn šadoin. Ruáhuviärdásij šaddonoomah láá jurgâlusah teikkâ loovnah.

Miika Lehtinen: Sääʹmǩiõl vuâđđsääʹnnjiârgg – SVO vai SOV?

Mon tuʹtǩǩeem kandidatt-tuâjstan sääʹmǩiõl vuâđđsääʹnnjiârǥ. Kõõččmõššân leäi tõt, lij-a sääʹmǩiõlâst takai naggtõsciâlkki neutraal jiârgg SVO avi SOV. Tän ääʹšš leʹjje tuʹtǩǩääm samai ooccanj ouddâl tõn, ij-ǥa tõʹst käunn’jam muu teâđai mieʹldd ni õhtt čiõlgg kvantitatiivlaž tuʹtǩǩummuš. Tuʹtǩǩummšest mon analysõʹsttem 361 ciâlkkjed neellj mainsteeʹjest. Materiaal vuåǯǯum jiõnnliântin, mõõk leʹjje liânttuum 1960-1970-lååǥǥain. Vaʹlddem lokku tõn, lie-a ciâlkki vueiʹvv- avi čårrciâlkki, lie-a tõk naggtõõzz, kõõččmõõžž avi päkkmõõžž da lij-a tõi verbaalân veäʹǩǩveʹrbbraajõs avi õhttnaž veʹrbb. Muu puättmõõžži mieʹldd sääʹnnjieʹrǧǧe vaaikat tõt, lij-a ciâlkkjest subjeʹktt avi ij. Jõs ciâlkkjest lij pâi veʹrbb da objeʹktt, tääujmõs jiârgg lij OV, leâša jõs tõʹst lie kuhttu subjeʹktt da objeʹktt, teʹl SVO lij tääujab ko SOV. Vuâmmšem tõn še, što infiniittlai veeʹrbi objeʹktt lij võl tääujben veeʹrb ooudbeäʹlnn ko finiittlain veeʹrbin.