Uusimmat blogit – inarinsaame

Inka Kangasniemi

 

“Mun halijdâm jieččân taiđuu peht lasettiđ pyereestpiergim ohtsâškoddeest. Mist lii ohtsâš ovdâsvástádâs ubâ siärvus pyereestpiergiimist, ubâ olmooškode pyereestpiergiimist!”

Suullân tágárij sanijgijn mun lopâttim jieččân sahâvuáru Pariisist uárnejum sämmilâštábáhtuumeest moonnâm máánust.

Maaŋgâs tietih, et mun lam čuávvum sämmilâšsavâstâllâm aktiivlávt já maaŋgâs tobdeh muu tast, et pajedâm ruokkâdávt uáinusân sämisiärvus joskâdumos (mut ij kuittâg ucemustáá merhâšittee) uáinuid.

Sämisiärvus polarisistum tile lii tuálvum toos, et sämiääših láá šoddâm lussâdin kieđâvuššâđ, já maaŋgâ sämmilii mielâ jorá siämmáá tematiik pirrâ ivveest nuubán. Gloobaallâš almonin tobdos somepuuljâr lii riddonâm meiddei uccâ sämisiärvusân. Mahtnii hyeneeht taat puuljâr suápá siärvusân, kost veerdiohtâvuođah láá lamaš piergim tááhust čuuvtij teheliih. Ko toos vala lasseet tom, et ustevijgijn já pargosoojij puudâin kieđâvuššojeh siämmááh lusis teemah, sáttá mielâ leđe jo viehâ lussâd.

 

Maht ovdâskulij?

Muu persovnlâš valjim lii lamaš tot, et halijdâm vuáijuđ olmânáál aššijd, moh vaigutteh positiivlávt jieččân mielân já jurduid, jieččân pyereestpiergiimân, já mun halijdâm uážžuđ positiivlâš aašijd ááigán meiddei tain ohtâvuođâin, moin mun tooimâm. Rehelávt mun puávtám muštâliđ, et jiem lah tarbâšâm innig kuhes ááigán spekulistiđ nubij ulmui uáivilijn teikâ aašijn. Tot lii tiäđulâš valjim, já tot lii lamaš ohtâ enâmustáá mielâ pajedeijee valjiimijn jieččân elimist. Talle ko anam jieččân pyereestpiergim kuávdážist, tot lasseet meiddei jieččân pirrâs pyereestpiergim.

Mun halijdâm ovdediđ taggaar uáinu, mast sämmiliih iä lah hyeneeb tiileest, smiettâmin tom, moh puoh aašijd láá hyeneeht. Mun halijdâm uáiniđ, mon pyereest mist láá ääših, já mon ennuv mij lep ovdánâm Suomâst sämmilij aašij pyereedmist. Já tuođâi-uv mij lep ovdánâm. Mist lii Suomâst pyereest cegâttum škovlâsysteem, kost sämmiliih uážžuh máttááttâs jieijâs eenikielân. Kirhoost mij uážzup palvâlusâid sämikielân. Viärutoimâttuvvâst mij pyehtip ášášiđsämikielân, já tiervâsvuotân já pyereestvajemân labdaseijee palvâlusâid-uv mij pááihui lep finniiškuáttám sämikielân. Suomâ staatâ torjuin mij lep finnim meiddei maaŋgâid jieččân instituutioid, moin mij pyehtip olášuttiđ jieččân kulttuur. Suomâst politikkáreh láá lamaš tietimin sämiaašijn, já Suomâ vuoigâdvuotâlájádâs ana huolâ sämisiärvus hiäjumuu tiileest leijee ulmui olmoošvuoigâdvuođâin.

 

Viestâ juksá pyerebeht kuldâleijes, ko tast ij šoodâ pággujuurdâ

Almolâšvuotâ, já tot, maht mij lattip sosiaallâš mediast, vaaigut ennuv eenâblovo jurduid sämmilij kuáttá. Tondiet mun jiem haalijd vahtiđ soojijd, kost puáhtá kevttiđ puástud sämimááccuh já eres sämmilâš elemeentijd; tot lii muu mielâst reesuurs já ääigi tuhledem. Ton sajan mun ilodâm tain aašijn, moigijn lii puáhtám tuárjuđ teikâ lasettiđ tiäđu sämmilâš kulttuurist. ”Feikkimááccuh-tuškâ” lii moonnâm ulmuu uávuttâllâm táásán, já diskurssin tot muu mielâst ij lah olmoošárvusâš.

Mun jiem haalijd leđe tuárjumin sämipooliitlâš uáinu, mii ain lii assimilistem já kolonialistem kyepist. Lam kuullâm ton siämmáá mantra kiärdum ivveest nuubán, suhâpuolvâst nuubán. Ulmust lii älkkee kavnâđ ohtâvuođâ já sympatia negatiivlâšvuođâ peht, mut tast lii vaarâ: tot njuámu. Ko aašijd kiäččá suárdim já assimilistem uáinust puudâst nuubán, álgá maŋasmoonnâm, já mielâ tiävdá tuše tot feerim, et kiinii lii lattim puástud kiännii kuáttá. Tot vaaigut ulmuu jieškován já mielân já ibárdâs ohtsâškoddeest já ohtâlâšvuođâst. Ige negatiivlâšvuođâst juurrâm pyereed oovtâgin ulmuu eellim kvaliteet ollágin.

Mun jiem haalijd leđe fáárust tuárjumin ton uáinu, mast sämmilij jienâ kuávdáš äššin láá traumah já suárdim feeriimeh. Uáinám ubâ taan äššiubâlâšvuođâ almoonmin, mii juurât siämmáá skiäru uđđâsist já uđđâsist, já mon sämmiliih iä määti joskâđ. Tot lii almonin jo puáris já muu mielâst meiddei ideologian toovláš.

Sämisiärvusist savâstâlmijn paijaan ubâ ääigi eenâblovo tietimettumvuotâ sämmilij kuáttá. Maht jis molsoččij uáinu? Uáivikaavpugist viettim 21 ääigi mun jiem lah jurgin teivâm ulmuu, kote ij liččii tiättám maiden sämmilâšvuođâst. Táválávt ulmuin lii-uv mottoomlágán vuáđutiätu, veikâba poccuigijn jotteem historjást já juoigâmärbivyevist. Tot lii lamaš šiev vuáđu lasettiđ tiäđu veikâba anarâš ärbivuáválii eellimuđheest já tááláá ääigist. Táválávt ulmuuh tietih uáli ennuv mut iä ain määti adeliđ saanijd puoh ton tiätun, mii sist lii. Tom-uv kalga väldiđ vuotân, et puohah iä peerust kulttuurist.

 

Uđđâ rooli

Muu čaalâ aalgij tast, maid mun halijdâm jieččân taiđuu peht ovdediđ sämisiärvušist, mut keessiv must álgá uđđâ rooli Aanaar kieldâstiivrâ jesânin. Politiik syergist munjin lekkâs uđđâ máhđulâšvuotâ ovdediđ ohtsâškode pyereestpiergim já kulttuurij koskâsâš ibárdâs.

Mun halijdâm leđe kijttevâš tast, mon kuhás Suomâst lep ovdánâm sämmilij aašij oovdedmist. Mun halijdâm vyeligâžžân juátkiđ tom pargo, moin finnip aašijd vala pyereeb tilán. Tot ij taarbâš tábáhtuđ tállân, vatâmáin já kullutmáin. Tot tábáhtuvá ruáhuverditääsist, vaaigutmáin já ohtsâšpargoost puoh siärvušijgijn ibbeerdmáin meiddei iärásij ko sämmilij uáinuid áášán. Munjin tuođâlâšvuotâ ij lah mihheen rikosijd, pic tot lii máhđulâšvuotâ.

Marja-Liisa Olthuis

Perrui várás čaallum uápiskirjeh kyevti- já maaŋgâkielâgvuođâst láá táválávt pyereh. Ravvuuh suápih almolávt meiddei ucceeblovokielâ tilán. Ohtâ raavâ lii kuittâg taggaar, et tom lii tárbu kieđâvuššâđ sierâ: “Sáárnu páárnážân jieijâd eenikielâ”. Kielâ valjim lii ulmuid herkis äšši, ko lii saahâ jieijâs párnáin. Tággáár raavâ adeluvvoo távjá taggaar perrui, mast enni já eeči iävá sáárnu páárnážân siämmáá kielâ. Taat raavâ suápá kale pyereest stuárráábijd kieláid, mut taggaar olmooš, kote smiättá aštum kielâid, uáiná eresnáál. Tondiet čálám taan blogičalluu já kiävtám eresmuđusii paječalluu ko “eenikielâ”.

Termâ eenikielâ čuujoot kyevti- já maaŋgâkielâgvuođâst kielân, mii lii olssis noonâ kielâ – taggaar kielâ, mon lii vuosmustáá oppâm, mon máttá hirmâd pyereest, mon kiävttá ennuv já moin olmooš lii čuovviittum-uv. Jieijâs kielâ miäruštâllâm oro-uv lemin čuuvtij älkkeb eenâblohon kullee ulmui ko ucceeblovokielâ sárnoi. Noonâ eenikielâ lii puoh linásumos kielâ, moos finnee tobdoid-uv fáárun. Tom lii älkkee kevttiđ. Taan perspektiivist lii čaallum tággáár-uv pahudem: “Párnáá kielâtááiđun sáttá leđe joba vaahâglâš, jis vaanhimeh sárnuškyettiv páárnážân eres kielâ ko eenikielâs, mon suoi iävá maŋeláá oppâm ege haaldâš tom tuárvi pyereest.”

Noonâ eenikielâ -perspektiivist ij lah máhđulâš ruokâsmittiđ vanhimijd sárnuđ aštum kielâ párnáidis. Aštum já uccáá kevttum kielâst ij lah lamaš tile šoddâđ noonâ čuovviittâskiellân. Jis tággáár tiileest sárnuškuát kielâ sárnum varâlâšvuođâst teikâ kielâmáátu rijttáámettumvuođâst, kiävá hyeneeht: kielâ sárnum nohá toos tondiet ko ohtâgin sárnoo ij lah tuárvi čeppi ige tohálâš. Tággáár tile lii anarâškielâst-uv já eres-uv sämikielâin. Ij lah ohtâgin olmooš, kii ij kuássin tarbâšiččii smiettâđ saanijd já ráhtusijd. Mađe spesifub kielâkevttimohtâvuođâst sämikielâi kevttimist lii saahâ, tađe vissásubbooht vädisvuođah iteh.

Anarâškielâ iäláskittemohjelmeh láá puáhtám kielâsárnoid koskâmuu suhâpuolvân – toos, mii lâi monâttâm kielâs. Tääl luhhoost kielâsárnoi juávhust láá pargoahasiih ulmuuh já meiddei sämikieltáiđusiih vanhimeh. Eidu taah ulmuuh tarbâšeh moovtâ já ruokkâdvuođâ kevttiđ kielâ já sirdeđ tom párnáidis-uv. Juáhháá kielâmáttu lii kielâsirdemist árvugâs. Taan koskâmuu suhâpuolvân puáhtá tuše ettâđ: sáárnu páárnážân sämikielâ nuuvt ennuv ko puávtáh já máátáh. Anarâškielâst láá-uv maaŋgâs, kiäh láá näävt porgâm. Tääl mist láá vuod eenikielâliih párnááh. Já anarâškielâ siäilu tuše váldukielâ paaldâst, nuuvt et taah eenikielâliih párnááh láá kyevtkielâgeh. Sist láá kyehti eenikielâ.

Muu jieččân muštoh mäccih ihán 1996, kuás muu puárásumos nieidâ šoodâi. Vuossâmuu ihepele mun sarnum sunjin suomâkielâ. Lijjim kale smiettâm sämikielâ sárnum-uv mut tubdim, et muu kielâmáttu ij lam nuuvt nanos já et lijjim hirmâd ohtuu. Teikâ kale mun mattim sämikielâ mut jiem lam kiävttám tom aktiivlávt. Tondiet eenâblovokielâ lâi luándulâš valjim. Ko moonnim Sáámán, muštám pyereest, ko Vuoli Ilmar koijâdij muu nieidâ kielâtiileest. Mun västidim. Muštám vala-uv Ilmar muáđoid já pettâšume, mii muštâlij: tun meiddei! Ij sun tom kale ettâm mut tot oinui. Eidu suu muáđoh pieijii muu uđđâsist smiettâđ. Munhân lijjim luuhâm sämikielâ – naa, “sämikielâ“ lâi talle pajekielâ, mut mun uáinojim anarâšâi čoolmijn anarâššân. Meiddei vuossâmuuh kielâtieđâliih pargoh, maid mun porgim, lijjii anarâškielâ pargoh. Pargo-uv kennigâtij sárnuđ pääihist sämikielâ. Nuuvt te mun mulsum kielâ ihepele puáris nieidâžân, já sun liijká moijái munjin siämmáá muččâdávt ko ovdil-uv já kuldâlij. Luhhoost tien ahasâš ij vala sárnum, nuuvt et must-uv lâi äigi pyerediđ jieččân kielâtááiđu. Eidu tien ááigán monnii-uv muu pargoin kielâoopâ čäällim já sänikirje rähtim. Mii te ličij lamaš pyereeb vyehi kielâ oppâmân ko tággáár vuáđupargo. Já ko äigi kuulâi, páárnáš oopâi sämikielâ já sárnu tom tääl njyebžilávt, imâštâl tom, mondiet tot munjin lâi nuuvt vaigâd. Veik must láá lamaš motomeh vädis iveh kielâlávt, tääl lam luholâš, et lam tom porgâm. Kijttoseh kale kuleh kielâpiervâlân, mii lekkâsij siämmáá ääigi já faalâi munjin-uv kielâtorjuu, mon mun tarbâšim. Oovtâst mij lep kielâ máttááttâllâm, jiejah-uv.

Jis mun jurdâččâm eenikielâ-teermâ, lam luholâš, et puávtám jurdâččiđ ton miäruštâllâm nubenáál. Eenikielâ puáhtá leđe meiddei vááimu kielâ, veikâ monâttum kielâ-uv. Já jis tot ij lah suuvâ kielâ, tot puáhtá leđe olssis mudoi vááimuvuálááš. Rijttáá, et tot kielâ, mon páárnážân sárnu, lii olssis nuuvt räähis, et ton oovdân vaja jieš-uv porgâđ. Tuše toin naalijn sämikielâst lii puátteevuotâ. Munjin olssân lii puáttám äigi luoppâđ eenikielâ-teermâst. Tot lii jo tovâttâm tuárvi ennuv soro já murrâš. Sáárnum vááimuvuálásii kielâst.

Inka Kangasniemi

 

Maht te puávtáččij sirdeđ párnáid ton fijnâ árvumaailm, maid sämmilâš hammim tuálá sistees? Tom mun lam smiettâm maaŋgâid iivijd. Ij párnáid pyevti toollâđ luvâldâlmijd tuáijár materiaaltubdâmušâst, sierâ materiaalij máhđulâšvuođâin teikâ sämmilâš tiiŋgâi evoluutiost. Iä párnááh nuuvtkin vaje tuáijuđ hiđes ärbivuáválâš päkki-, čuárvi- teikâ čevđituojijd.

Ko mun lijjim uápásmâm hammimšoddâdem maailmân Mikkeli Art and Design Weekist ive 2015, riemmim jurâttiđ jurduinân konsept párnáid uáivildum pargopáájáin, moin ovtâstuuččii sämmilâš hammimjurdâččem já hammim onnááh pargoniävuh. Pargopáájáin porgâm vuolgâjuurdân liččii Säämi arkkâduv materiaaleh, tego čuovâkoveh teikâ eres päviramnâstuvah.

Saamukas-hahhuu jotonvyelgim maŋa riemmim ideistiđ pargopáájái siskáldâs nuuvt, et tain oinuuččij čielgâsávt taan ääigi sämmilâš áigápuáđui kiirjâgvuotâ já arktisâš lifestyle. Siskáldâsmuulsâiävtuh lijjii aalgâst maaŋgahloveh, moin Saamukas-hahhuu testaamân pessii kulmâ.

Mun räijejim pargopáájái ráhtus tárkká. Vuávájum pargopáájáh láá intensivliih. Tai (ruŋgo) lii tárkká smiettum já äigitavluttum. Ohtâ pargopáájá pištá kyehti tiijme, moos šiettih toimânadelem lasseen algâideistem, ideai čoođâmoonnâm, jieš pargopuddâ já macâttâs.

 

Sämmilâš ärbivyehi kuáhtáá hammim pargoniävuid

Mun kieđâvušâm čuávuvâžžân kulmâ taan hahhuu ääigi olášum pargopáájá:

Graafisii vuávám pargopáájá vuolgâjuurdân tuáimih jieijâs kuávlu ärbivuáváliih kovoseh kuđâlmijn. Pargopáájást uáppeeh vuávájii vaccâkovosij čaittâlemtekniik movtáskitmáin kägissehhij várás nääli, mon puovtij printtiđ.

Pargopáájá aalgij toimânadelem maŋa kuulmâ konsept vuáváámáin, mon maŋa juáháš vuárustis čaittâlij jieijâs konsept ubâ juávkun. Jieškote-uv uáppein monnui čoođâ jotelis vuáruvaikuttâs konseptij kuáttá, já ton maŋa uáppee muštâlij, mon konsept sun haalijd olášuttiđ teddum näällin. Meiddei iäráseh juávhust ožžuu jienâstiđ olssis mielâsii konsept.

Taan maŋa väljejum konsept sargui pikseltekniikáin čoođâčyevvee pápárân. Loopâst uáppeeh puohtii adeliđ macâttâs pargopáájást.

Pääihist mun kieđâvuššim pargopáájást nuurrum pikselpargoid kovekieđâvuššâmohjelmáin printtikovosin, já puáđusin šoddii stijlâliih ekologisiih kägissehhiih.

 

Kevttee uáinust vyelgee vuávám –pargopáájást vuolgâjuurdân tuáimih sämmilij kevttim rievah já kerriseh. Pargopáájást uáppeeh olášuttii rievâid já kerrisijd jo-uv kollaas- teikâ hämimyensterteknikáin.

Pargopáájá aalgij toimânadelem já čuosâttâhjuávhu (kohderyhmä) valjim maŋa vuoiŋâsstormâ-nommâsii ideistemvuovvijn, mast ulmen lâi finniđ nuuvt ennuv ideaid ko máhđulâš uánihâš ääigist. Taan vyevist puohah pyehtih ettâđ fáádán labdaseijee ideaid, já ohtâ sist tuáimá čällen. Jolâmuuh-uv jurduuh láá lováliih. Pajasčaallum ideaid uážžu juáháš kevttiđ.

Taan maŋa uáppeeh sarguu jotelis luándus jieijâs ideast pápárân, mon maŋa tast rahtui čáituskove kollaasteknikáin teikâ kuulmâuulâtsâš hämimyenster. Loopâst uáppeeh adelii macâttâs pargopáájást.

 

Estetiik-pargopáájást vuolgâjuurdân tooimâi sämmilâš ornamentiik. Pargopáájái puáđusin šoddii čiiŋah uđđâsistoonnum vuollumkeeđgist, ovdâmerkkân čiäpáttân teikâ reepun.

Pargopáájá toimânadelem maŋa uáppeeh puohtii uápásmuđ jieijâs kuávlu sämmilâš ornamentiikân, mon vuáđuld sij puohtii vuáváđ kovosijd jieijâs tuáján. Vuáváámij čoođâmoonnâm maŋa uáppeeh porgâškuottii, já pargoost lijjii kulmâ puudâ: tyejipiergâsij kevttim já materiaal kieđâvuššâmvyevih, ornamentiik já häämiadelem sehe keđgiuási kiddim čiŋŋâpáádán. Pargopáájá loopâst uáppeeh ožžuu adeliđ macâttâs pargopáájáin.

Kuuvijd pargopáájáin puáhtá keččâđ tääbbin.

Macâttâs (palaute) Saamukas-hahhuu pargopáájátooimâst lii lamaš taan räi peic movtáskâm, meiddei movtáskittee. Hahhuu loppâpuáđusin šadda iskâdeijee sämmilâš hammimrávásmempakkeet. Taan pakkeet pyehtih jieijâs pargoost anneeđ ävkkin nuuvt sämmilâš tuájáreh, máttáátteijeeh ko rijjâääigistivrejeijeeh-uv. Mun ááigum nuurrâđ uáppei macâttâs lasseen meiddei máttáátteijein macâttâs, kiäigijn mun lam pargopáájáid škoovlâst kiässám.

Sämmilâš hammimšoddâdem lii uđđâ toopâ, nuuvt et povdiim puohâid fáárun ideistiđ, rähtiđ já hammiđ sämmilâš hammimšoddâdem. Väldiđ ruokkâdávt ohtâvuođâ! Muu čujottâs: ikangasniemi@hotmail.com.

Ohtsâšpargoost Saamukas-hahhust tuáimih Säämi arkkâdâh, Taiduu ovdedemkuávdáš, Ucjuuvâ kieldâ, Aanaar kieldâ, Suáđekylá kieldâ, Ruávinjaargâ kaavpug já Anarâšah ro. Ruttâdem hahhui láá mieđettâm Alli Paasikivi siäđus já Kalevala-čiiŋâ kulttuursiäđus.

 

Martta Alajärvi

Ij lah vaarâ kiässân illâttâs, ete sämikielâ páácá nuorâi elimist távjá škoovlâ kiellân. Taat oro lemin stuárráámus čuolmâ säminuorâi kielâkevttimist. Suujah aainâs-uv anarâškielâ peht láá luánduliih: Anarâškielâ lii iäláskâm eskin majemui iivij, já maaŋgâin perruin vaanhimeh iä veltihánnáá sáárnu anarâškielâ, já páárnáš lii tom oppâm kielâlávgumist. Päikkikiellân lii iänááš suomâkielâ. Vâik vaanhimeh sárnuččii-uv anarâškielâ, maaŋgah skipáreh suomâsteh já masa jo puoh rijjâääigi puđâldâsah láá uárnejum suomâkielân. Sämikielâ ij sääti leđe tot puoh “coolimus” kielâgin, jis ij lah kyelimainâsijn saahâ. Nuorâ sáttá tubdâđ, ete sun ij määti rijjâäigiaašijn sárnuđkin anarâškielân.

Sämikielâ sajattâh škoovlâin lii puáránâm čuuvtij iivij mield. Aainâs-uv anarâškielân já tavesämikielân lii máhđulâš sämikuávlust finniđ máttááttâs iänááš sämikielân párnáikärdiavveest paješkoovlâ loopâ räi, Ucjuuvâ sämiluvâttuvâst vala luvâttâhavveest še. Kuittâg siämmást škoovlâ ulguubeln aainâs-uv nuorâi kielâkevttim ij lah pissoom siämmáá liävtust. Maid taas kalga talle porgâđ?

Mun lam jieš sämikielâlâš nuorâ vuorâsolmooš. Mun muštám kuittâg pyereest maggaar nuorâi eellim lii. Munjin tergâdeh láá sämikielâliih ovdâkoveh: ”coolih” ulmuuh, kiäh kevttih sämikielâ. Siämmáš tuáimá suomâkielâ peln-uv. Artisteh, čaittâleijeeh já eres pegâlmâsah láá teháliih talle ko nuorâ smiättá maht kárvudât, lättee já sárnu.

Nuorâi maailm muttoo uáli jotelávt, já sosiaallii media mield vala jotelubbooht ko ovdil. Ko mun hundârušâm nuorâi rijjâääigi kielâkevttim, mielâ mana-uv tállân sosiaallii median, já ton jieškote-uv haamijd. Taa muáddi muu mielâst mielâkiddiivumos.

Youtube lii ain uáli piivnoh, veik motomeh eteh, ete tot še lii forgâ jo váhá puárisáigásâš. Youtube lii nettipalvâlâs, kuus juáháš puáhtá vuáđudiđ jieijâs kaanaal, já almostittiđ taggaar videomateriaal maid haalijd. Videokove oro lemin tot, mii kiäsut taan ääigi ulmuid, sehe rävisulmuid já nuorâid. Suomâ pegâlmâs Youtube videobloggajeijein adai vloggajeijen tâi tubetteijein láá čyeđeh tuhátteh čuávvooh. Ovdâmerkkân Anarist kieskâd videoblogiškovliittâs toollâm Mariieveronicast láá paijeel 170 000 čuavvod Youtubest! Täst ličij meid šiev já hälbis máhđulâšvuotâ levâttiđ sämikielâ sosiaallii median. Tubetteijeeh iä lah veltihánnáá makken artistijd teikkâ mudoi pegâlmâsâid, sij láá táváliih (nuorâ) ulmuuh kiäh puđâldeh táválijd argâpeeivi aašijd já kovvejeh tom. Tuáppejeh kamera kietân ovdâmerkkân ko láá purâmin iđedispitá tâi väzzimin škoovlân. Oovtâkiärdán.

Periscope-nommâsâš applikaatio lii uáli piivnoh já siämmáásullâsâš ko Youtube. Toin kovvejuvvoo tuše njuálguvuolgâttâssân neetin. Periscopein kii peri puáhtá vuolgâttiđ njuálguvuolgâttâs jieijâs fiättupuhelimáin, já ulmuuh pyehtih kommentistiđ vuolgâttâs.

Snapchat lii applikaatio, moin kovvejuvvojeh max. 10 seekunt videoh já koveh. Snapchat heivee pyereest nuoráid, ko sist lii ain huáppu iäge sij maašâ keččâđ oovtâ ääši tađe kuhheeb. Snapchat tuáimá nuuvt, ete tohon olmooš kovvee videoid já kuuvijd já almostit taid jieijâs profilist. Siskáldâs uáinoo tobbeen oovtâ jándur, ađai toho kalga peividiđ uđđâ siskáldâs masa ubâ paje.

Instagram lii meiddei šoddâm saijeen, kost láá jieijâs pegâlmâsah já ovdâkoveh. Tain sättih leđe čyeđeh tuhátteh čuávvooh. Instagram tuáimá siämmáánáál ko masa puohháid uápis Facebook, mutâ tohon kalga ain almostittiđ kove tâi video, tuše tekstâ ij keelijd. Instagramist koveh já videoh láá ain uáinimnáál já tooid puáhtá maccâđ.

Puoh taah mediah tevdih nuorâi aargâ. Sosiaalliih mediah já mielâkiddiivâš siskáldâs kolgâččii tiäđust-uv leđe meid sämikielân. Toos ij vattuu ubâ ennuv ruttâgin, pic motomeh herviis ulmuuh kiäh kovvejeh jieijâs feriimijd já eellim, piejih kuuvijd sosiaallii median, já sárnuh sämikielâ. Videoin lii meiddei tot šiev peeli, ete ij lah pággu mättiđ čäälliđ ko puáhtá sárnuđ tâi vâik lávluđ.

Ko sämikielâliih ulmuuh láá mudoi-uv nuuvt uccáá, te mun uáinám, ete nuorah jiejah kalgeh já siämmást meid peesih leđe toh tääsnih taan ääšist. Tiäđust-uv puárásub rävisulmuuh pyehtih leđe mieldi ovdâmerkkân pargopáájáin iššeedmin nuorâid, falâmin torjuu ovdâmerkkân kuvviimân já sárnumân. Mutâ nuorah jiejah láá muu mielâst kuávdášroolist hammiimin sämikielâlii falâlduv tohon, kuus halijdeh. Sij puávtáččii rähtiđ pargopáájáin já jieškote-uvláán ”riäggáin” vâik jieijâs anarâš youtube-kaanaal. Oovtâst sáttá leđe älkkeb algâttiđ ko ohtuu. Mun lam jieš-uv motomin suogârdâllâm, vajaččii-uv ulmuuh čuávvuđ muu feeriimijd anarâškielân. Vala jiem lah lamaš tuárvi ruokkâd almostittiđ maiden.

Ohtâ šiev ovdâmerkkâ nuorâi sämikielâlii falâlduvvâst lii muu mielâst Yle Säämi muáddi ive tassaaš algâttem Sukkâršokki, mii aalgij nuorâ rävisulmui radio-ohjelmin, mut lii vijđánâm aktiivlâš tuáimen sosiaallii mediast ovdâmerkkân kuuvij, videoi já nuorâi kyeskee liiŋkâi peht. Taan keesi Sukkâršooki pargojuávkku keččâlij vijđediđ Sukkâršooki meid netti-tv pel. Ohjelm fáálá kuulmâ sämikielân eidu tom, maid muu uáinu mield nuorah tarbâšeh: ovdâkuuvijd sämikielân já äigikyevdilis saavâid säminuorâi uáinust.

Muu váldu-uáivil lii, ete kielâliih ovdâkoveh láá nuoráid tehálumoseh. Nuorah čuávuh blogičälleid já tubetteijeid tego artistijd, puoh somein. Sämikielâlij “somepegâlmâsâiguin” mij tevdip almolijd soojijd meiddei sämikieláin, epke tuše váldukielâiguin. Sämikielâ šadda coolin. Tast ušom lii meid taggaar positiivlâš vaikuttâs, ete ko sämikielâ čuávu ääigis já kiävttoo meid somest, šadda tárbu hammiđ uđdâ saanijd sämikielân já toh meiddei hämmejuvvojeh. Adai talle nuorah pyehtih kevtiškyettiđ saanijd moiguin piergee meid rijjâääigi, ige lah innig tárbu molsođ kielâ suomâkielân.

Loopâst, jis smiettâp aalmugtiervâsvuođâ já mudoi-uv nuorâi eellim, ličij motomin tiervâslâš já vuovâs luptiđ čoolmijd meddâl čááitust já vyelgiđ olgos. Jis jurdá anarâškielâpirrâs, te ovdâmerkkân Anarist puávtáččij vyelgiđ ohtsâš sáttoin Vasatookan Rivdulân kuárŋuđ kuárŋumseeini mield já siämmást iäráseh puávtáččii spellâđ salist vâik tolgepáálu. Mottoom oholoopâ ääigi anarâškielâliih nuorah já oovdiš nuorah puávtáččii vyelgiđ vâik Levin čierâstâllâđ já suotâstâllâđ. Anarâškielâ kevttim kalga muu mielâst pyehtiđ maidnii ekstrasuottâsijd nuorâ elimân, ij tuše laseliävsuid já lasepargo škoovlâst. Tie ličij mottoom anarâš sämisiärván tyeji.

Annika Pasanen

 

Kuás tun lah majemustáá iällám tuáhtárist anarâškielân? Kiän páárnáš lii finnim anarâškielâlii sárnumterapia? Jo-uv tuu äijih tipšoh fysioterapiast anarâškielân?

Maid – iä kulluu vástádâsah? Mun lijjim vissâ láppár oolâ nohádâm já nievdâmin. Naharij fáddá lâi uápis, ko majemui aaigij muu pirrâsijn já säämi siärváduvâst lii lamaš ennuv savâstâllâm kielâlijn vuoigâdvuođâin. Sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi uđâsmittempargo lii joođoost, já vyerdimist láá kulloo stuorrâ nubástusah. Sämikielâlâš sosiaal- já tiervâsvuotâpalvâlusâi tááhust tile ij kal pyevti hirmâdávt huánnuđ, nuuvt surgâd tot tääl lii. Tom čaaitij ovdâmerkkân Yle Säämi uuđâs [1] anarâškielâlii párnáá ravviittâhfiäránijn já párnáá eeni taistâlmist eenikielâlii ravviittâhpalvâlusâi finnim oovdân.

Tom čáittá meiddei uđđâ, vala almostuuhánnáá čielgiittâs sämikielâlijn palvâlusâin sämikuávlust. Tom láá tiilám vuoigâdvuotâministerö já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut, já mun lam tom ráhtám. Mun sahhiittâllim kiđđuv puhelin peht sämikuávlu jieškote-uv kieldâin 80 sämikielâlii, kiäh muštâlii munjin jieijâs jurduid, fiäránijd já tuoivuid kieldâ já staatâ eenikielâlijn palvâlusâin. Sahhiittâlmij vuáđuld čaallim raapoort, mast puávtám oovdân čielgiittâs puátusijd já analysistám taid Suomâ sämikielâi tááláá tile kontekstist. Tađe eenâb puátusijn jiem oorvâ tääl muštâliđ, mut mihheen olâttâsâid ij lah kiässán tot, et säämi kielâlaahâ oro toimâmin ubâ paje hyeneeht. Raapoort almostuvá virgálávt 25.11., ko Sajosist uárnejuvvoo taan já sämikielâi iäláskitmist čaallum raapoort almostittemseminaar. Čuávu uđđâsijd já puáđi kuldâliđ!

Kielâliih vuoigâdvuođah iä lah maggaargin juridiiklâš jargonijd teikâ utopisâš peivinaharijd. Toh láá
uási ulmuu vuáđuvuoigâđvuođâin, tegu sääni rijjâvuotâ teikâ vuoigâdvuotâ škovliimân. Ko puohâi, nuuvt eenâblovo ko ucceeblovoi kielâliih vuoigâdvuođah tuáimih, toh nanodeh kielâi eellimmáhđulâšvuođâid, ulmuu já siärváduv pyereestvajo, oles olmooškode oovtviärdásâšvuođâ. Ko toh iä tooimâ, talle dementistum, suomâkielâ vájáldittám sämiákku viättá elimis majemuid iivijd
suomâkielâlâš puárásijpääihist sárnumskipárijttáá já sárnuhánnáá, já talle anarâškielâg uccnieidâš kulá ravviittuvâst jieijâs kielâ saajeest eŋgâlâškielâ. Tot, et sämikielah láá tääl uhkevuálásâžžân, lii tábáhtum eidu kielâlij vuoigâdvuođâi tuolmâm tiet, já eres kiäinu sämikielâin ij lah ovdâskulij ko
kielâlijd vuoigâdvuođâid nanosmitmáin.

Kielâlaahâ [2] tegu tot “sote”-laahâ-uv, lii aldemui aaigij uđâsmittemnáál. Mii puohah ferttip
smiettâđ, maht sämmilij kielâliih vuoigâdvuođah puávtáččii toimâđ. Tot, et ivveest ihán virgeulmui vástádâs sämikielâlij vatâmuššáid lii “iä lah pargeeh”, ij pyevti jotkuđ! Pargeid ferttee finniđ, ja tegu tiäđust lii, toh iä laavii sämisiärvádâhân itteeđ vyerdimáin já peelgijd juurâtmáin. Jis mii pääccip
vyerdiđ, et anarâškielâg páárnáš, kiäh tääl – kijtto Imelân – láá, vuálgá luuhâđ tiervâsvuotâtipšon, sárnumterapeutin, tuáhtárin, sosiaalpargen, te tom kal uážžu vyerdiđ. Sáttá leđe, et tot páárnáš lohá-uv trooppisâš meccitipšom já värree Indonesian. Ja toos sust lii tievâ vuoigâdvuotâ.

Savâstâlmijn anarâškielâg párnáá ravviittâhpalvâlusâin pajanij vuod ohtii tot koččâmuš, kolgâččij-uv
škovliđ sosiaal- já tiervâsvuotâpargeid anarâškielâ sárnon. Kolgâččij kale. Viehâ pyereest lii tiäđust, maht tom puávtáččij orniđ já mon ennuv tot mávsáččij. Maid, Suomâ staatâ, jis adeliččih veikâba miljovnpele tađe várás, et anarâškielâ siärvádâh škovliittičij olssis sote-pargeid? Nuuvt et toh
piisááččij muádilov čuávuváá ihán. Tot ličij hälbis hadde oles kielâsárnumjuávhu tehálumosij kielâlij vuoigâdvuođâi olâšuttem oovdâst.   

[1] Yle Säämi 13.10.2016 http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/samiparnaah_ia_finnii_tuarvi_ravviittahpalvalusaid_jieijas_eenikielan/9228851

[2] Säämi kielâlaahâ http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2003/20031086

Dos. Marja-Liisa Olthuis Taažâ arktisâš ollâopâttâh, Kielâtekno; Oulu ollâopâttâh, Giellagas-instituut
Išeprofessor Erika Sarivaara, Laapi ollâopâttâh
Professor Trond Trosterud, Taažâ arktisâš ollâopâttâh, Kielâtekno

Anarâškielâ iäláskittem tiäddu sirdoo kielâ kirjálii kiävtun ihán 2016-2017. Säämi máttááttâskuávdáš uárnee tievâsmittemškovliittâssân ubâ luuhâmive pištee anarâškielâ čäällimškovliittâs, moos väldih uási 17 čälled. Škovliittâs lii uáivildum pargoelimist leijee ulmuid já taggaar uáppeid, kiäh láá ovdánâm kukkeláá anarâškielâ uápuinis. Škovliittâsâst váldojeh anon meiddei anarâškielâ várás esken huksejum kielâteknologisiih išeniävuh: njuálguluuhâmohjelm, tekstâkorpus já nettidigisäänih. Škovliittâs kukkodâh lii 160 tijmed; uásiväldeeh čäälih teevstâid jieijâs pargoost teikâ uápui ääigi, já teevstah kommentistojeh oovtâst. Škovliittâsân kulá meiddei kielâmáttááttâsuási. Uđđivemáánust 2016 uárnejum nettikoijâdâlmist čielgâi, et oovtmotomist ličij čäällimtárbu mut ij nuuvtkin toorjâ čäällimproosees ääigi ige ruokkâdvuotâ čäälliđ ohtuu. Keevâtlávt čälleeh iä lah lamaš valjeeht, já teevstâi meeri-uv lii tondiet vyeligâš. Koskâmiärálávt anarâškielân almostuvá ihásávt nyevt 300 – 400 sijđod. Škovliittâs uárnejuvvoo ohtsâšpargoost Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutáin, Taažâ arktisâš ollâopâttuv kielâteknouásáduvváin já Anarâškielâ seervi tutkâmjuávhoin. Škovliittâs stivrejeijen tuáimih ollâopâttâhmáttáátteijee Petter Morottaja, jurgâleijee Saammâl Morottaja, ollâopâttâhlehtor Marja-Liisa Olthuis, išeprofessor Erika Sarivaara já professor Trond Trosterud.

Anarâškielâ iäláskittem tiäddu lii lamaš kuhháá njálmálii iäláskitmist. Taat lii lamaš luándulâš, tastko kielâsárnooh láá lamaš uccáá já ton lasseen vala pargoihásâš suhâpuolvâ lâi masa jo monâttum. Taat suhâpuolvâ lii macâttum nk. CASLE-metodáin, mast 17 ámáttân valmâštum uástálisted škuávlejuvvojii tievâsmittemškovliimáin anarâškielâ táiđusâžžân. Ive intensiivlâš kielâškovliittâs maŋa sij postii kevtiškyettiđ anarâškielâ pargokielânis. Taan škovliittâs maŋa Säämi máttááttâskuávdáš lii ornim ihásávt ive kukkosii intensiivlii kielâškovliittâs anarâškielân (2010 – 2016). Oulu ollâopâttuvvâst anarâškielâst lii šoddâm válduaamnâs, já taan räi neeljis láá valmâštum filosofia maisterin anarâškielâ válduamnâsin. CASLE-ohjelm já ton maajeeldpuáttee lává lamaš pehtilis iäláskittemohjelmeh, já taan škovliittâs jottáám ulmuuh kevttih-uv kielâ vijđáht pargosaajeest já meiddei jieijâs persovnlii elimist. Tái ohjelmij peht kielâkevttimdomeneh láá vijđánâm om. pargosoojijn, já kielâ lii maccâm meiddei perrui kiellân. Taat intensiivlâš škovliittâsâst tiäddu lii kuittâg-uv njálmálii kielâtááiđu oppâmist. Ton jorgoppeeli lii tiäđust-uv tot, et kielâ čälimân ij pääsi ennuv saje.

Uđđâ škovliittâs lii vuávájum ohtsâšpargoost pargoadeleijeigijn já oppâlágádâsâigijn konkreetlâš čäällimtáárbui vuáđuld. Máttááttâs uárnejuvvoo njyebžilávt nuuvt, et tot váldá vuotân jyehi uásiväldee pargo- já uáppueellim čäällimtáárbuid já háástuid. Čäällim siskáldâssân láá pargoelimân já uáppoid labdaseijee já máhđulávt rijjâááigán kyeskee teevstah. Čäällim puáhtá leđe jo-uv uđđâ teevstâ kreatiivlâš čäällim teikâ ovdiist leijee teevstâ jurgâlem. Taan nube tääsi tievâsmittemškovliittâs fáálá čäällimtorjuu, nuuvt et čällee ij pääsi ohtuu tevstâinis. Juurdân lii ruokâsmittiđ čäälliđ sämikielân já išediđ tast, et olmooš hárján čäälliđ njyebžilis kielâ táálái išeniävuigijn. Vuárdámuš lii, et anarâškielâ oinuuškuát ain eenâb mediast, sosiaallii mediast já Interneetist.

Moodeern kielâkevttim já ton ovdánem váátá puorijd teknisijd čäällimišeniävuid. Kielâteknologisâš resurseh
puáđiskyeteh eskin tääl anarâškielân. Ovdâmerkkân pajekielâst toh láá lamaš aanoost jo muádlov ihheed. Tromssa ollâopâttuvvâst čođâldittoo anarâškielâ maašinjurgâlemproojeekt ivij 2015-2016 oovtâst Kone siättus ruttâdem tutkâmprojektáin. Taan proojeekt ääigi lii huksejum morfologisâš analysaattor, mii pelestis tuáimá puoh eres heiviittâsâi vuáđđun. Nettidigisäänih kiävttoo jo kielâpargoost já máttááttâsâst. Tivvoomohjelm betaversio lii eidu taan blogi čälidijn (porgemáánust 2016) valduumin anon. Mij jiejah-uv testap tom taan artikkâlân.

Kielâteknoproojeekt ohtâvuođâst olášittum koijâdâllâm čaaitij uđđivemáánust 2016, et uđđâ kielâsárnooh iä oorvâ čäälliđ: sij čäälih iänááš-uv tekstâviestâid, uánihis viestâid Interneetist já šleđgâpoostâid. Kuhebeh čalluuh illá šaddeh. Meiddei Anarâš-loostân, anarâškiel jienâčuárván, lii majemui ivij lamaš vaigâd finniđ čalluid. Koijâdâllâm ääigi čielgâi, et tuš ohtâ olmooš čáálá kielâ aktiivlávt eenâb-uv, já lovmat olmožid mottoom verd. Ulmuuh tarbâšii čielgâsávt torjuu čäällimprosessân: sij tuoivuu kielâtivvoomohjelm, kielâfeeilâi kommentistem, e-sänikirje já tekstâkorpus.

Proojeekt já škovliittâs ulmen lii finniđ čyeti aktiivlâš čälled anarâškielân já ton peht finniđ kielâ noonâ kiävtun čaallum häämist.

Henna Aikio

 

Laiđiittâs

 

Taan tutkâmušâst mun tuuđhâm, maht uánánemtiijpâ maadâ uáinoo ijjávrálij kuávlukielâst. Mun halijdim tutkâđ tom ton tááhust, ko iäččám Vilho Aikio sárnu anarâškielâ eenikielân já sun lii Ijjäävrist meddâl. Anarâškielâ kuávlukielah iä lah ennuv tutkum já ko mii suuvâst láá vala sárnooh, oro tehálâžžân tutkâđ kielâ tääl ko tot vala luhostuvá.

 

Ijjävrilij kielâst lii kirjálâš käldee jo 1900-lovo aalgâpeln, ko Ijjäävrist muu eeji Heikkâ-čecirohe ääitist kávnojii reeivah, moh láá čallum ive 1910. Reeivâi čällee Pärni-rokke (Juhani Aikio 1873–1919) lâi muu tiäđu mield iäččân eeji čeeci. Sun luuvâi máttáátteijen já čaalij Ijjáávrán viljâsân Sáárá-Iisán reeivâid, moi čäällimvyevi Matti Morottaja rámmoo já imâštâl Anarâš-loostâst (roovvâdmáánu 2001). Pärni-rohheest lii kiävtust tááláin puuvstavijn š, č já đ. Morottaja arvâl-uv, ete Pärni-rokke leš luuhâm Itkos čalluid.

 

Ton lasseen äijihâm Juhani Aikio lii lamaš Itkos sänikirje kälden. Iäččán viljâ Veikko Aikio lii čáállám Anarâš-loostân motomin já suu sahhiittillii távjá Anarâš-saavâin jo 1980-lovo loopâpeln. Amnâstâh ijjávrálij kielâst lii, mut tutkâmušah iä vala lah.

 

Ulmen lii tutkâđ, kuás i-loppâsij nominijn já veerbâi kieldimhäämist, nominij maaŋgâlovo nominativist já veerbâi kieldimhäämist já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovnist šadda uánánemtijppâ vuossâmuu stavâlist já kuás ij.

 

Metodeh

 

Mun sahhiittillim iäččán Vilho Aikio syeinimáánust 2015. Sahhiittâllâm lâi uáli rijjâ já epihámálâš. Must iä lamaš valmâš koččâmušah, mut koijâdillim ennuv suu pärnivuođâst. Vuossâmuš päddi lii käävci minuttid já nubbe 45 minuttid. Ulmen lii litteristiđ paadijn soojijd, main motomeh jiešvuođah láá uáinusist. Mun jiem annotistám sahhiittâllâm aainâskin vala.

 

Mun verdidâm iäččán kielâ jiešvuođâid Giellatekno anarâškielâ čallum kielâ Korpusân já ILWB-sänikirje oovdâmerháid, veikkâ tain ij pyevti uáiniđ jienâdem nuuvt tárkká ko paadijn puáhtá kuullâđ. Iäččám om. iätá suáveh, mut korpusist  kávnojeh tuše suávih 19 kerdid. Pelikuhes konsonant ij lah merkkejum Korpusist. ILWB:st kávnoo soavvih:Itkonen čaalij uá oa:n já pelikuhes konsonantijd kukken.

 

Tutkâmpuátuseh

 

Mun tuuđhâm i-loppâsij nominij já veerbâi kieldimhäämi, nominij maaŋgâlovo nominativ já veerbâi kieldimhäämi já (indikativ) preesens maaŋgâlovo kuálmád persovn. Kirjekielâst om. suáhi-sääni maaŋgâlovo nominativ ličij suávih. Sárnumkielâst i sáttá muttuđ e:n.

 

Áinoo uánánemtijppâ ubâ amnâstuvvâst lii uábbi-säänist. Aikio iätá ”puárásuboh viiljah já uá´beh lijjii jo lamaš škoovlâst”. Korpusist ”uábih” láá 26 kerdid já ”uábeh” ohtii. ILWB-informant Juho Musta lii adelâm sujâttemhäämi ”oabeh”.

 

Eres i–loppâsij nominij peht Aikio kiävttá normâltiijpâ, veikâ nube staavâl /i/ lii muttum /e/:n. Säänih láá suáhi, ergi já mätki. Mätki-sääni sun kiävttá čuávuváin celkkuin: ”iähan tobbeengin toh väzzimmääđheh, ko tohhan maŋga jeegi lijjii ihan ete riddoost lijjii”. Vuossâmuu staavâl /ä/ lii kukke. Ergi-sääni itá kulmii: ”vyejimeergeh kal láppojii” já ”já tiäđust-uv toh eergeh, vyejimeergeh ”. Vuossâmuu staavvâl /e/ lii kukke.

 

Korpusist mätki-sääni maaŋgâlovo nominativ uáinoo 42 kerdid já ILWB:st ohtii: puoh soojijn tot lii määđhih-häämist. Korpusist láá 47 ”eergih” já 4 ”eergeh”, ILWB-sänikirjeest ohtâ informantijn lii ettâm ”eergih” (Sammeli Saijets) já kyevtis ”eergeh” (Juho Musta já Juhan Petter Musta).

 

Ohtâ iđ-verbâ kulloo amnâstuvvâst sehe kieldimhäämist já maaŋgâlovo kuálmád persovnist. Täiđiđ-verbâ sojá Vilho Aikio kielâst normâltijppân: ”tobbeen täiđeh leđe munnuid saveheh” já ”mun jiem tääiđi leđe”. Täiđiđ ij kavnuu täin sujâttemhaamijn Korpusist ohtiigin čallum e:n. Korpusist láá 13 kerdid ”täidih” já 86 kerdid ”tääiđi”. Wörterbuchist toh iä lah kavnâmist.

 

 

Puátusij kuorâttâllâm

 

Mondiet uánánemtijppâ lii tuše oovtâ säänist kiävtust já eres saanijn ij lah? Uánánemtijppâ puáhtá itteeđ tuše talle, jis säänist lii hiäjus tääsi uánihis vokalij lasseen. Jis amnâstuvvâst liččii eenâb tágáreh säänih, ličij älkkeb verdidiđ uánánemtiijpâ já normaltiijpâ kevttim.

 

Šiäštá-uv uánánemtijppâ sárnoo energia? Sáttá leđe, ete uánánemtijppâ itá tuše motomijn saanijn, tego tääl uábeh-häämist.  Nube staavvâl /e/ lii kuittâg-uv kiävtust meiddei talle, ko säänist lii normaltijppâ. Aainâs-uv tot oro lemin maaŋgâlovo nominativist systemlávt iäččán kielâst, ađai suu kielâst uánánemtijppâ já nube staavvâl /e/ iä šoodâ kustoo oovtâst.

 

Iäččám kielâ ij lah ennuv peessâm eelliđ suu pärnivuođâ maŋa, te ohtâ suijâ variaaton sáttá leđe meiddei tot, ete sunjin ij lah peessâm šoddâm tievâslâš rävisulmuu kielâ. Amahan sun kiävttá taid haamijd, maid lii oppâm pärnivuođâstis, mutâ tain haamijn, moh iä lah sunjin nuuvt uáppáseh, sun sáttá kevttiđ suomâkielâ maali teikâ maali, mon sun lii tääl kuullâm teikâ luuhâm kostnii saavâin teikâ Anarâš-loostâin. Tom lii vaigâd tutkâđ, lii-uv sun kuldâlâm muu já uábbán kielâ já oppâm motomijd jiešvuođâid munnuu kielâst. Muu já uábbán kielâst láá kuittâg iänááš škovlâkielâ ađai kirjekielâ häämih.

 

Ijjävri lii viehâ alda Ucjuuvâ. Ton tááhust ličij mielâkiddiivâš tutkâđ, moh jiešvuođâid láá siämmáálágáneh tavekielâst ko ijjävrilii kielâst. Aainâs-uv nube staavvâl /e/ sátáččij leđe tággáár jiešvuotâ.

 

Käldeeh

Itkonen, Erkki (1986) Inarilappisches Wörterbuch. A-K. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s. 133

Itkonen, Erkki (1987) Inarilappisches Wörterbuch. L-P. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s. 255

Itkonen, Erkki (1989) Inarilappisches Wörterbuch. R-Y. Lexica Societatis Fenno-Ugricae. s.149

Morottaja, Matti (2001) Anarâškielâlâš sensaatio. Anarâš 14. ihekerdi, roovvâdmáánu s. 4–5. Anarâškielâ servi.

 

Anarâškielâ čallum kielâ korpus: http://gtweb.uit.no/korp/?mode=smn