Abstraktit

Artihkal gieđahallá fátmmasteaddji huksehusaid pedagogalaš dutkama ja skuvlejumi fátmmasteaddji rolla vehkiin. Sámi pedagogihkka máksá máŋggametodalaš dutkamuša ja geavadaga pedagogalaš iešvuođain, earret eará oahpahusas, oahppamis ja bajásgeassimis sihke institušuvnnalaš ja ii-institušuvnnalaš oktavuođain. Loahppaboađusin dat ohcá vugiid mo eamiálbmot institušuvnnalaš oahpahusa sajádaga skuvlen ja diehtu, mállet, vuogit ja sisdoalut galggašedje lágiduvvot nu ahte dat válddášedje vuođu sámi bajásgeassinárbevierus ja kultuvrralaš konteavsttas. Sámi pedagogihka guovddážis lea dasa lassin maiddái hástaleaddji gielladili iešvuođaid čoavdin. Artihkal suokkardallá ja ovdanbuktá fátmmasteaddji huksehusaid čoavdin dihtii máŋggakultuvrralaš pedagogalaš dili kulturkollišuvnna dahje čuolmma. Pedagogalaš sámedutkan lea áigeguovdilis suorgi, dasgo ovdamearkan sámeoahpahusa ja bajásgeassima dilit gáibidit fuomášumi dan dihtii, go dat leat institutionaliserejuvvon ja ožžon lágalaš doarjaga maŋimuš 30 jagi áigge. Pedagogalaš historjá váikkuha duogážis, mii báidná otná geavadiid. Ovdamearkan sápmelaččat leat massán muhtin muddui kulturdovdomearkkaid, ja de nubbe dáfus vuostegeahčin lea jođus ealáskahttin. Pedagogalaš ovdáneami ja dálá skuvlema árgabeai dili lea dehálaš dutkama vehkiin loktet oidnosii. Pedagogihkka lea okta reaidu servodatlaš diliid čoavdimii.

Fáddásánit: sámi pedagogihkka, fátmmasteaddji huksehusat, enculturašuvdna, ealáskahttin

Faalâm tutkâmseervi äigičallui artikkâl “Uđđâ jienah – anarâškielâ oppâm rävisolmožin”. Artikkâl vuáđđun lii muu post doc –haahâ “Saamen kielten intensiivisen aikuisopetuksen vaikutukset Suomessa” (ivveest 2017→, ruttâdeijen Suomâ Kulttuurruttârááju). Hahhust mun tuuđhâm Suomâst iivij 2009 já 2016 kooskâst uárnejum sämikielâi (anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já pajekielâ) oles ive pištevâš intensiivmáttááttâs vaikuttâsâid sämikielâi tilán. Amnâstâhân must lii cuáŋuimáánust 2017 čođâldittum koijâdâllâm, mon lam vuolgâttâm puohháid, kiäh láá luuhâm sämikielâ SMK oles ive škovliittâsâst ivveest 2011 ovdâskulij, já anarâškielâ tááhust meiddei toid, kiäh uásálistii luuhâmpaje 2009-2010 tievâsmittemškovliittâsân. Maŋeláhháá kiiđâ já keesi 2017 mield ááigum finniđ meiddei čieŋâlub sahhiittâllâmmateriaal uáppein já máttáátteijein.
Artikkâlist kieđâvušâm fáádá kielâ intensiivmáttááttâsâst já kielâ oppâmist rävisolmožin nomâlâssân anarâškielâ uáinusist. Taan abstrakt čälidijnân lam finnim koijâdâlmân 30 vástádâssâd anarâškielâ lohhein. Tievâsmittemškovlim 2009-2010 feeriimijn kávnoo ennuv oovdeb-uv materiaal (Olthuis et al. 2013; Pasanen 2015). Irâttâm artikkâlist hammiđ kove tast, maggaar ulmuuh vyelgih luuhâđ anarâškielâ já maggaar suujâi keežild, maht ive pištevâš škovliittâs tuáimá, maggaar feeriimeh ulmuin tast láá, moin naalijn sii uáppih kielâ já kevtiškyetih tom jieijâs elimistis. Koččâmuš sämikielâi uđđâ sárnoin lii kuávdáást, ko keččâp anarâškielâ tááláá tile já puátteevuođâ. Eenikielâlij sárnoi puáris puolvâ kiäppán ja uđđâ puolvâ lii eskin šoddâmin. Monâttum suhâpuolvâ sii kooskâst lii tot, kote kolgâččij toollâđ kielâ paijeen já sirdeđ tom ovdâskulij. Tiätu intensiivmáttááttâs puátusijn, vaikuttâsâin já vädisvuođâin puáhtá leđe ävkkin sämikielâi máttááttâs já iäláskittem vuáváámist  já išediđ eres-uv almugijd sii viggâmušâin monâttum suhâpuolvâ uđđâsist huksiimân.

Artihkkala fáddán leat giellaealáskahttima vejolašvuođat. Váldogažaldahkan lea dat, mii giellaservodagaide ja giellavuogádagaide dáhpáhuvvá dalle, go giellaealáskahttindoaimmat menestuvvet earenoamáš bures. Artihkal guorahallá earenoamážit golbma giela – hebrea-, anáraš- ja haváijagiela – ealáskahttima ja ealáskeami. Guorahallon gielaid historjját čájehit, ahte giellaealáskahttimis dahjege giellamolsuma jorgaleamis eai loahpaloahpas gávdno jur makkárge prinsihpalaš ráját. Giellaealáskahttin lea váttis muhto ii veadjemeahttun bargu, iige leat dárbu atnit ovttage ealáskahtton giela imašin, nu mo dávjá gullo. Gielat eai dattetge eale rievddakeahttá, ja earenoamážit dalle go giellaealáskahttima ulbmilin lea lasihit giela absoluhtalaš hálliidlogu, mánát, nuorat ja rávesolbmot geavahišgohtet ođđa giela ođđa láhkai go ovddit buolvvat, ja ealáskahtton giellaservodat šaddá ođđalágan servodahkan. Dákkár dieđut veahkehit maiddái sin, geat barget ovdamearkka dihte sámegielaid ealáskahttimiin ja gáhttemiin, ráhkkanit buorebut dasa maid menestuvvan giellaealáskahttin sáhttá mielddisbuktit giellavuogádagaide.

Fáddásánit: giellaealáskahttin, giellamolsun, hebreagiella, anárašgiella, haváijagiella

Pro gradu -tutkâmušâst lam tuuđhâm anarâškiel šaddonoomâi etymologia. Anarâškiel kuobbârij já loddenoomâi etymologia lii tutkum ovdil, mutâ šaddonoomâi etymologia ij lah.
Ulmen lâi selvâttiđ, magarijn šadoin kávnojeh anarâškiel noomah, magareh noomah toh láá, mii lii nomâttâsâi algâpuáttim já mon puáris säänih toh láá.
Tutkâmhypoteesin lâi, ete tehálumosijn šadoin láá puáris aalmugnoomah. Sämmiláid teháliih šadoh láá lamaš myerjih já muorah, main láá puárásumoseh noomah. Šaddonomâttâsah kovvejeh šaddoid mahtnii. Kuávdáš šaddonomâttâsah láá ohtâsâšsämmiliih.
Árvuštâlâm nomâttâsâi ave já miäruštâlâm kullojeh-uv toh puáris aalmugnoomáid, nuorâ aalmugnoomáid vâi uđđâ oppâráhtusij noomáid. Puáris ahekeerdist tuuđhâm magareh ahekeerdih ton siste kávnojeh.
Ave miäruštâllâm tábáhtuvá etymologlijn käldei, nomâttâsâi lavdâm sämikielâin sehe nomâttâsâi analysistem vuáđuld.  Árvuštâlâm láá-uv säänih kielâ jieijâs säänih vâi láá-uv toh luávnejum.
Selvânii, ete kuávdáš šadoh sämmilijd láá lamaš myerjih já muorah, moin láá puárásumoseh noomah já moh láá kielâ jieijâs säänih. Nuorâb noomah láá ruáhuviärdásijn šadoin. Ruáhuviärdásij šaddonoomah láá jurgâlusah teikkâ loovnah.

Mon tuʹtǩǩeem kandidatt-tuâjstan sääʹmǩiõl vuâđđsääʹnnjiârǥ. Kõõččmõššân leäi tõt, lij-a sääʹmǩiõlâst takai naggtõsciâlkki neutraal jiârgg SVO avi SOV. Tän ääʹšš leʹjje tuʹtǩǩääm samai ooccanj ouddâl tõn, ij-ǥa tõʹst käunn’jam muu teâđai mieʹldd ni õhtt čiõlgg kvantitatiivlaž tuʹtǩǩummuš. Tuʹtǩǩummšest mon analysõʹsttem 361 ciâlkkjed neellj mainsteeʹjest. Materiaal vuåǯǯum jiõnnliântin, mõõk leʹjje liânttuum 1960-1970-lååǥǥain. Vaʹlddem lokku tõn, lie-a ciâlkki vueiʹvv- avi čårrciâlkki, lie-a tõk naggtõõzz, kõõččmõõžž avi päkkmõõžž da lij-a tõi verbaalân veäʹǩǩveʹrbbraajõs avi õhttnaž veʹrbb. Muu puättmõõžži mieʹldd sääʹnnjieʹrǧǧe vaaikat tõt, lij-a ciâlkkjest subjeʹktt avi ij. Jõs ciâlkkjest lij pâi veʹrbb da objeʹktt, tääujmõs jiârgg lij OV, leâša jõs tõʹst lie kuhttu subjeʹktt da objeʹktt, teʹl SVO lij tääujab ko SOV. Vuâmmšem tõn še, što infiniittlai veeʹrbi objeʹktt lij võl tääujben veeʹrb ooudbeäʹlnn ko finiittlain veeʹrbin.