Giellaoktavuođaid máŋggat duovdagat

Giellaoktavuođaid ja olmmošjoavkkuid gaskasaš gielladeaivvademiid lea vejolaš dutkat máŋggain vugiiguin ja máŋgga perspektiivvas. Olmmoščearddaid ja joavkkuid gaskasaš gulahallan lea juo duháhiid jagiid áigge rievdadan, hábmen ja ođasmahttán máilmmi gielaid ráhkadusaid, sátnerájuid ja geavahanvejolašvuođaid. Muhtin guovlluin máilmmis, ja erenoamážit dakkár oktavuođain main válderáhkadusat olmmošjoavkkuid gaskkas eai leat leamašan dásseárvvus leat oktavuođat ja dárbu gulahallat dagahan dan ahte muhtin gielat leat duššan ja jávkán, go fas eará gielaid geavahanvejolašvuođat, hállilogut ja stáhtus leat loktanan. Dán fáddánummára vuollái mii leat čohkken čállosiid mat gieđahallet giellaoktavuođaid Sámis ja eará guovlluin máilmmis muhtin giellasosiologalaš oaidninguovllus. Čállosat bohtet goittotge iežaset surggiin ja dan dihte dain lea maiddái vuohttimis iešguđetge suorggi čállin- ja dutkanárbevierut.

Vuosttaš fáddánummáris leat golbma čálli ja golbma sierranas fáttá. Proferssor Jussi Ylikoski lea čállán historjjálaš geahčastaga mii guorrá buresbirgen unnitlogugielaid historjjálaš bálgáid. Ylikoski čálus vuođđuduvvá logaldallamiidda ja ovdanbuktimiidda maid ulbmilin lea leamašan čalmmustahttit ovttaskas unnitlogugielaid gárggiidan ja ceavzin historjjá. Ylikoski vuodju erenoamážit hebreagiela ovdánahttinhistorjái ja giellaealáskahttima vejolašvuođaide unnitlogugielaid viidáset konteavsttas. Seniora dutki Justyna Olko fas guorahallá mexicolaš eamiálbmotjoavkku Nahuaid árbegiela dili dálažis ja doložis. Olko guorahallá kultuvrra massima váttis čuovvumušaid ja dan, mo árbegiella sáhttá guođđit negatiiva ja váttis muittuid olbmuid millii, ja mo dat muittut ja doaladumit dasto váikkuhit giellaealáskahttimii. Mexicos, nugo máŋgga earáge guovllus máilmmis, gielladoaladumiid ja váttis giellaválggaid duohken lea rasisma, unnitlogu duolbman ja vealaheapmi árvvus massán giela dihte. Seammás Olko deattuha ahte diđolaš dekoloniserejeaddji ja nannejeaddji bargovuohki skuvllas ja eará oktavuođain sáhttá leat stuorra ávkin kultuvrra ja giela ruovttoluotta váldimis. Vuosttaš fáddánummára goalmmát čálli lea dutki Taarna Valtonen, guhte rahpá lohkkái uvssa vássánáiggiide Sámis báikenammadutkamuša metodaiguin. Valtonen lea analyseren ja guorahallan 1880-1950 loguid báikenammamateriála njealji guovllus Sámis. Valtonen guorahallá buot nammačoakkáldagaid sierranassii. Valtonen dutká dárkilis metoda vehkiin báikenamaid ráhkadusa, sátneráju ja sátnebáraid. Dutkanbohtosat muitalit olu dološáigge oktavuođain ja gulahallamis máŋggaid olmmošjoavkkuid gaskkas. Su dutkamuš čuoččuha, ahte Sámis leat ravdaguovlluid máttasámit leamašan eanemus ja áramusat dahkamušain olggobealát olbmuiguin, go fas geográfalaččat isolerejuvvon dahje muđuid Sámi eatnama váibmosa olmmošjoavkkut leat leamašan unnit oktavuođas earáide.

Doaimmahusgoddi

26.10.2019

Hanna Outakoski, Pigga Keskitalo, Inker-Anni Linkola-Aikio ja Marja-Liisa Olthuis