Sámegiela ja -kultuvrra dutkansearvvi dieđálaš áigečála (anárašgillii Sämikielâ já –kulttuur tutkâmseervi tieđâlâš äigičaalâ ja nuortalašgillii Sääʹmǩiõl da -kulttuur tuʹtǩǩeemsieʹbr tiõđlaž äi´ǧǧpââ´jjlõstton) lea sámegielat sámegiela ja -kultuvrra áigečála.
Áigečállaga čállosat giehtadallet sámegiela ja –kultuvrra áigeguovdilis fáttáid. Lassin dan bokte juohkit dieđuid sáme- ja eamiálbmotdutkamis sihke daid bohtosiin. Dutkansearvi fállá almmuhan- ja ságastallanreaiddu nu ahte dat doaibmá neutrálalaččat iige deattut etnihkalaš duogážiid. Ulbmilin lea movttiidahttit dutkiid ja aktivisttaid čállit teavsttaid sámegillii.
Doaimmahusgotti bargun lea dohkkehit almmuhemiid. Dat veahkeha maiddái giellabassamis, teavstta doaimmaheamis jna.
Čállit vástidit iežaset teavsttaid sisdoaluin ja jurdagiin sihke fuolahit sisdoalu ja hámi bealis almmuhanortnegii. Deavsttat galget vuođđuduvvat dutkandihtui dahje dat galget giehtadallat áigeguovdilis ja varas sámegielaid dahje – kultuvrra fáttáid.
GUOIBMEÁRVVOŠTALLAN
Deavsttat čađáhit fágaguoibmeárvvoštallama
Oaivedoaimmaheaddji ja/dahje doaimmahusgoddi gieđahallá dutkanartihkkala evttohusa ja mearrida galgá go hilgut dan vai sáddet artihkkala olggobeale čiegus virgeguoibmeárvvoštallama maid dasto guokte (2) fágačeahppi čađaheaba. Sudnos eai galgga leat čanastagat doaimmahussii.
Árvvoštallan čađahuvvo dihto kvalitehtaeavttuid mielde:
- Buktá go artihkal juoidá ođđasa dutkansuorgái?
- Leago loahppaboađus vuođuštuvvon dieđuin mat bohtet ovdan artihkalis?
- Leago čállis buori vuogi mielde čatnán iežas dutkančuolmma dutkansuorggi almmuhuvvon girjjálašvuhtii?
ČÁLLIIDE
ČÁLLIMA GIELLA
Čállima gielllan sáhtát geavahit man beare Suomas hállojuvvon sámegiela: davvisámegiela, anárašgiela dahje nuortalašgiela.
ČÁLLI NAMMA
Čále badječállosa maŋŋá čálli nama – čálliid namaid sihke institušuvnna/ossodaga, universitehta/doaibmabáikki sihke iežat šleađgaboastta adressa.
OKTIIGEASSIN
Čále álgui oanehis oktiigeassima, sullii 100 sáni. Atte 5 – 7 čoavddasáni.
ALMMOLAŠ RÁVVAGAT
Artihkkala guhkkodat s. 3000 – 8000 sáni mii sisttisdoallá gálduid. Fonta: Times New Roman Fontta sturrodat: 12pt Ráđa gaska: 1,5
VÁLMMAŠ DEAVSTTA SÁDDEN Deavsttaid sáhttá sáddet Word-hámis (.doc ja .docx) dahje RTF-hámis (.rtf).
Fuobmáš! Čállosat galget leat gielladárkkistuvvon. Mii ávžžuhit geavahit Divvun -prográmma. Dutkansearvvi áigečállagis geavahuvvo dieđalaš refereeortnet. Čálli ferte váldit vuhtii doaimmahusa divvunevttohusaid
GÁLDUT
Gáldut teavsttas – Rávvagat:
Mii geavahit Chicago Manual of Style 16 Edition gáldočujuhusaid. Dát gáldočujuhusat gávdnojit dábáleamos gáldoprogrammain (omd. Endnote ja Zotero).
Artihkkalat teavsttas omd. (Outakoski 2014)
Girjjit (Olthuis, Kivelä & Skutnabb-Kangas 2013)
Siiddut čállosiin (Seurujärvi-Kari 2010, 84)
Seammá čálli, máŋgga čállosa: Keskitalo ja earát (2012a; 2012b)
Raporttat ja dokumeanttat (UNESCO 2005)
Aviissat (Niittyvuopio ja Ballovaara 2012)
Gáldolistu – Rávvagat:
Keskitalo, Pigga, Kaarina Määttä & Satu Uusiautti. 2012a. “Re-Thinking Sámi Education.” Linguistics, Culture & Education 1 (1): 12–41.
———. 2012b. “Sámi Education in Finland.” Early Child Development and Care 182 (3–4): 329–43. doi:10.1080/03004430.2011.646723.
Niittyvuopio, Aslak Ilkka &Mette Ballovaara. 2012. “Ovdal Pippi Ja Harry Potter.”NRK. http://www.nrk.no/sapmi/–ovdal-pippi-ja-harry-potter-1.7993744.
Olthuis, Marja-Liisa, Suvi Kivelä & Tove Skutnabb-Kangas. 2013. Revitalising Indigenous Languages: How to Recreate a Lost Generation. Linguistic Diversity and Language Rights. Bristol, UK: Multilingual Matters.
Outakoski, Hanna. 2014. “Språkrikedom Skapar Ett Mångsidigt Identitetsspektrum [Multilingualism Creates a Versatile Identity Spectrum].” Kulturella Perspektiv 23 (1): 58–66.
Seurujärvi-Kari, Irja. 2010. “‘Nubbi’ sápmelášvuođas – Ođđalágan Identitehtat.”Sámi Dieđalaš Áigečála, no. 1: 71–95.
UNESCO. 2005. “Education for All: Literacy for Life.” Education for All Global Monitoring Report 2006. Education for All Global Monitoring. Paris, France: UNESCO Publishing. http://www.unesco.org/new/en/education/themes/leading-the-international-agenda/efareport/reports/2006-literacy/2006-report-epub-en/ (1.3.2017).