Täsiárvusub sämikielâ máttááttâsmáhđulâšvuođah ubâ Suomân

Virpi Kulmala
Bárbmu värisaavâjođetteijee
anarâškielâ uáppee Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist (sierâ uáppuvuoigâdvuotâ)
sämipárnái enni Tamperest

Vanhimeh já párnááh, kiäh ääsih sämikuávlu ulguubeln já halijdiččii finniđ sämikielâ máttááttâs, láá uáli ohtuu. Sij iä maŋgii tieđe, kiäst sij ferttejeh koijâdiđ ääšist. Sij iä tieđe, lii-uvks tot ollágin ubâ máhđulâš. Jis páárnáš ij sáárnu sämikielâ eenikiellân, lii-uvks sust ollágin vuoigâdvuotâ finniđ máttááttâs? Já máksá-uv tot vanhimáid? Kaavpugeh já kieldah láá stuárráh Maadâ-Suomâst, já sáttá leđe et vanhimeh iä tuubdâ eres perruid já tondiet iä osko, et máttááttâs kuássin álgáččij. Lii masa älkkeeb vuálániđ ko kavnâđ tiäđuid.

Sämikuávlu ulguubeln lii kal máhđulâšvuotâ finniđ sehe ovdâ-, vuáđu- et luvâttuvopâttâs tievâsmittee máttááttâs sämikielân. Škovlim uárnejeijee puáhtá finniđ torjuu staatâst 2 máttááttâstiijme ohhoost, jis uárnejeijest láá ucemustáá kyehti uáppee. Škovlim lii uáivildum párnáid, kiäh sárnuh sämikielâ jo-uv eenikiellân teikâ mudoi-uv pääihist.

Vanhimeh ferttejeh almottiđ škoovlân, et halijdeh sämikielâ máttááttâs. Táválávt toos lii taggaar luámáttâh ko “ilmottautuminen oman äidinkielen opetukseen”. Ovdâmerkkân Tamperest tot kávnoo kaavpug nettisiijđoin teikâ tom puáhtá finniđ párnáá máttáátteijest.

Kaavpug teikâ kieldâ rekinist almottâttâm maŋa, et láá-uvks tuárvi uáppeeh puátimin já talle meerrid, halijdeh-uv sij orniđ opâttâs vâi iä. Laavâ mield sist ij kuittâg tääl lah mihheen kenigâsvuođâid orniđ máttááttâs sämikuávlu ulguubeln. Jis sij merideh, et áiguh orniđ máttááttâs, sij ferttejeh vistig irâttiđ kavnâđ máttáátteijee.

Sämikielâliih máttáátteijeeh láá Suomâst vala uccáá já vala ucceeb Maadâ-Suomâst. Jyehi kuávlust sáttá leđe jieijâs máttáátteijee- teikâ pargeeregister, iäge virgealmain lah veltihánnáá nuuvt šiev koonstah kavnâđ máttáátteijeid, kiäh mättih sämikielâ. Nubbe váiváávuotâ lii tot, et pargoäigi lii tuš kyehti tiijme ohhoost. Ijhân tast kihheen tiänáá teikâ eeleet jieijâs. Pargo sovâččij-uv pyereest eres pargo lasseen.

Almottâttâm sämikielâ máttááttâsân ferttee toohâđ jyehi ive uđđâsist. Já te sáttá-uv leđe et jis máttááttâs lii álgám, te tot nohá fakkist puáttee ive, jis iä lah innig tuárvi uáppeeh teikâ máttáátteijee looppât. Taggaar epitiätu lii hyenes äšši vanhimij já uáppei motivaatio peeleest.

Sämikielâ opâttâs lii uárnejum jo aldamáttááttâssân Oulust, Ruávinjaargâst, Kirkkonummist já Vantaast. Aldamáttááttâs ličij ain puoh pyeremus muulsâiähtu eromâšávt ucceeb párnái várás. Lii tehálâš, et párnááh teivih já uáinih eres sämmilâš párnáid já tiäđust-uv máttáátteijee. Meid aldamáttááttâsâst láá jieijâs váiváávuođah. Sämikielâ tiijmeh sättih leđe škovlâpeeivi kooskâst aaibâs nube kuávlust já nube škoovlâst, nuuvt et vanhimeh iä pyevti jođettiđ párnáid, jis sist lii pargopeivi koskân. Jis tiijmeh láá škovlâpeeivi maŋa, te talle maŋgii párnááh láá jo vaibâm teikâ sist láá eres puđâldâsah. Sämikielâ opâttâs ij kuittâg uážu leđe mihheen ráŋgáštâsâid párnái.

Káidusmáttááttâs ličij nubbe máhđulâsvuotâ tuárjuđ máttááttâs sämikuávlu ulguubeln, já tot lii-uv lamaš kiävtust muádi saajeest. Muu mielâst tot sovâččij eromâš pyereest ucceeb kieláid tego anarâš- já nuorttâlâškielâ.

Mon pyereest talle káidusmáttááttâs suápá párnáid? Ucceeb párnái vanhimij mielâst tot ij liččii puoh pyeremus muulsâiähtu ige SMK tavesämikielâ káidusmáttáátteijee Ellen Pautamo avžut tom aaibâs ucemus párnáid. Mut jis smietâm ääši vanhimij uáinust, te káidusmáttááttâs ličij pyereeb ko ij ollágin. Puoh pyeremus tääpi ličij taggaar, et opâttâs ličij káidusopâttâs já škoovlâ peeleest luokkaast ličij vala pääihi alne škovlâišedeijee.

Maggaar iše talle vanhimeh tarbâseh? Ovdâmerkkân Sämitiggeest kolgâččij leđe nettisijđo, kost kavnuuččij tiätu ovdâmerkkân tast, et kii puáhtá finniđ sämikielâ opâttâs, maggaar vuoigâdvuotâ must lii finniđ sämikielâ máttááttâs, maht mun kaavnâm sämikielâ máttááttâs já kiäst mun puávtám koijâdiđ tast. Eidu vuáđutiäđuh, et puohah iä taarbâs uuccâđ taid sierâ.

Mun iävtuttâm, et Sämitiggeest ličij meid taan várás pargee. Suu pargo ličij huolâttiđ et jis vanhimeh teikâ párnááh tarbâseh iše, teikâ sust láá koččâmâšah sämikielâ máttááttâsâst, te sun čielgee aašijd já tuárju ulmuid. Tuon pargee pargo ličij meid tuárjuđ sämikuávlu ulguubeln kieldâid já kaavpugijd máttááttâs orniimist.

Sämitigge kolgâččij tutkâđ já kavnâđ uđđâ vuovijd oovtâst Suomâ staatáin, vâi sämikielâ máttááttâs ornim ličij älkkeb. Ličij tehálâš kavnâđ eres maali teikâ avžuuttâs, maht jieškote-uv päikkikuudijn kolgâččij toimâđ.

Tiäđust-uv stuorrâ rooli lii meid tast, et vanhimeh halijdeh sämikielâ opâttâs párnáid já et sij vuáháduveh toos positiivlâš mieláin. Sij ferttejeh tuárjuđ já movtijdittiđ já váhá motomin huccâliđ párnáid. Ličij tehálâš meid jieš čäittiđ mohtâvuođâ sämikielâ kuáttá já jis máhđulâš, te sárnuđ jieš sämikielâ meid pääihist.

Lii kal puoh tehálumos äšši, et sämikuávlust lii sämikielâ máttááttâs já mun lam ilolâš tast. Mut kal mun tuáivum, et puátteevuođâst meid ubâ Suomâst ličij täsiárvusub máhđulâšvuotâ oppâđ anarâskielâ já eres sämikielâid jis haalijd. Tast ličij stuorrâ ävkki meid kielâiäláskittem tááhust.

Olmâ rähisvuođâttáá ij lah eellim

Pigga Keskitalo
Sámi allaskuvla já Lappi ollâopâttâh

Lii tárbu ovdediđ sämipedagogiik sämikielâ tile já sämimáttááttâs jiešvuođâi tiet. Sämipedagogiik kulá algâaalmug pedagogiik tutkâm suárgán. Algâaalmug pedagogiik ij lah mihheen ohtâsâš tuávádâhkiästuid maailm algâalmugij pedagogiikij kuvviimân, pic ton sajan puáhtá pyerebeht-uv sárnuđ arvetäävgist, mast jieškote-uv álgualmugeh huksejeh jieijâs filosofia já ärbivyevi oolâ pedagooglâš aldanemvuovijd, jurduid já čuávdusijd. Algâaalmug pedagooglâš tutkâmijn láá tutkâm algâalmugij šoddâdem- já škovlimvuáháduvâid sehe ärbivuáválâš máátu rooli já merhâšume siämmást ko láá kieđâvuššâm pedagooglâš filosooflâš paradigmaid, ontologiaid já epistemologiaid. Siärváduv táárbui vuáđuld oovtâst škovlim tuáimeiguin lii máhđulâš vyelgiđ kuvviđ tiilijd já nubástuttiđ muálkkáás vuáháduvâid.

Sämipedagogiik oovdedmân já tutkâmân lii lamaš tárbu, vâi säämi máttáátteijeeuáppu já säämi škoovlah, párnáikäärdih já sämimáttááttâs pyehtih uážžuđ tyejiniävui toos, maht škovlim já šoddâdem kolgâččij orniđ formaallâš tiilijn nuuvt et váldá meiddei vuotân epiformaallâš tiilij oppâmvuovijd. Mijhân oppâp eellim já puátteevuođâ tiet. Tondiet škoovlah kolgâččii faallâđ uáppeid tagarijd tááiđuid, moi iššijn sij piergejeh puátteevuođâst. Tááláá škovlim tááhust sämipedagogiikist lii eromâš merhâšume, tastko tot lii eromâšávt kiddiistum kieđâvuššâđ ärbivuáválâš máátu rooli já merhâšume formaallâš pajaskeessimlágádâsâin. Ton lasseen maŋa-assimilaatio tiileest lii tárbu meiddei kieđâvuššâđ, maht já magarij vuovijguin sämikielâ iäláskittem kolgâččij tábáhtuđ já maht kielâmolsom puávtáččij vuáimálubbooht orostittiđ. Siärvusij já totkei ohtsâšpargo lii tehálâš. Sämipedagogiik addel tuoivuu škovlim oovdedmân maaŋgâpiälálijn tiilijn.

Sämipedagogiik kuoskât vijđáht arâšoddâdmân, škoovlân já eellimáigásii oppâmân miätá Säämi. Sämipedagogiik lii meid kiddiistum eromâšávt párnái, nuorâi já perrui pyereestpiergiimist já sii tiilij kieđâvušmist kompleksisijn ohtâvuođâin já tast, maht ahe- já suhâpuolvâi ohtsâšpargo puáhtá nonniđ. Maaŋgah pedagoogliih tutkâmeh láá vuáijum kieđâvuššâđ sämipedagogiik almoonmijd párnáikaardijn, škoovlâin, vuáđuškoovlâ maŋa já rävisulmui máttááttâsâst. Meiddei epiformaallâš oppâm já máttááttâs tiilij tutkâm já kieđâvuššâm lii mielâkiddiivâš, tastko ton peht puáhtá jurdâččiđ, maht ovdediđ ärbivuovijd puáttee puolváid já magareh áárvuh láá pajaskeessim tyehin. Lii saahâ tast, et pedagogiik puáhtá oppâsyergin leđe fáárust jieškote-uv tooimâin já pirrâsijn lasseetmin siärváduvâi pyereestpiergim, ovdâmurrâš já jyehim tobdoid. Toin naalijn pedagogiik lii tehálâš oppâ- já tieđâsyergi. Maaŋgah algâaalmug jesâneh piäiválávt láá ohtâvuođâst pedagooglâš lágádâsâiguin já pedagogijguin miätá maailm. Tondiet pedagooglâš teivâdem lii tehálâš.

Sämipedagogiik kuáská puoh ton pajaskeessim- já škovlimtooimân, moin lii miinii tohâmušâid sämivuođáin. Nuuvt ovdâmerkkân Suomâ sämmilij päikkikuávlu škoovlâin puávtáččij ovdediđ ain pehtilubboht sämipedagogiik, mii váldáččij vuotân škoovlâi eromâš tiilijd já jiešvuođâid. Sämipedagogiik jurduid já tyejiniävuid kolgâččii škuávlejeijeeh-uv tubdâđ. Lii tárbu lasettiđ tievâsmittemškovlim. Vijđáht iberdum sämipedagogiik kuoskât ubâ škoovlâ tooimân eromâšávt tavekuávluin mut ain eenâb meid urbaanlijn pirrâsijn. Mestâ 70 prosenttid sämmilijn oroh urbaanlijn pirrâsijn taan ääigi. Meiddei iäráseh ko sämikielâlâš máttááttâsân uásálisteeh pyehtih hiettâđ sämipedagogiik čuávdusijn, mon vuáđđun lii säämi ärbivuáválâš pajaskeessim ärbivyehi.

Almoonmeh já almolâš oppâm láá uáppuvuávám uđâsmittem ohtâvuođâst ivveest 2016 ovdâskulij Suomâst äigikyevdilis ääših. Sämipedagogiik jurduuh uáppee aktiivlâš roolist já páihálii já luándun čoonnum máttááttâsâst láá teháliih, ko nubástut máttááttâs ubâlâšvuođâi kulij. Sämipedagogiik ulmen lii tuárjuđ jieškote-uvlágán uáppeid já sii čonnâsem toid soojijd já päikkikuddijd, main lii sijjân merhâšume. Juurdân lii, et párnááh tubdâččii oohtânkuullâm já rähisvuođâ tave soojijd, iäláttâssáid, sämikielân já sämmilâšvuotân. Olmâ rähisvuođâttáá ij lah eellim.