Sárnum uđđâ jienáin

Inka Kangasniemi

 

“Mun halijdâm jieččân taiđuu peht lasettiđ pyereestpiergim ohtsâškoddeest. Mist lii ohtsâš ovdâsvástádâs ubâ siärvus pyereestpiergiimist, ubâ olmooškode pyereestpiergiimist!”

Suullân tágárij sanijgijn mun lopâttim jieččân sahâvuáru Pariisist uárnejum sämmilâštábáhtuumeest moonnâm máánust.

Maaŋgâs tietih, et mun lam čuávvum sämmilâšsavâstâllâm aktiivlávt já maaŋgâs tobdeh muu tast, et pajedâm ruokkâdávt uáinusân sämisiärvus joskâdumos (mut ij kuittâg ucemustáá merhâšittee) uáinuid.

Sämisiärvus polarisistum tile lii tuálvum toos, et sämiääših láá šoddâm lussâdin kieđâvuššâđ, já maaŋgâ sämmilii mielâ jorá siämmáá tematiik pirrâ ivveest nuubán. Gloobaallâš almonin tobdos somepuuljâr lii riddonâm meiddei uccâ sämisiärvusân. Mahtnii hyeneeht taat puuljâr suápá siärvusân, kost veerdiohtâvuođah láá lamaš piergim tááhust čuuvtij teheliih. Ko toos vala lasseet tom, et ustevijgijn já pargosoojij puudâin kieđâvuššojeh siämmááh lusis teemah, sáttá mielâ leđe jo viehâ lussâd.

 

Maht ovdâskulij?

Muu persovnlâš valjim lii lamaš tot, et halijdâm vuáijuđ olmânáál aššijd, moh vaigutteh positiivlávt jieččân mielân já jurduid, jieččân pyereestpiergiimân, já mun halijdâm uážžuđ positiivlâš aašijd ááigán meiddei tain ohtâvuođâin, moin mun tooimâm. Rehelávt mun puávtám muštâliđ, et jiem lah tarbâšâm innig kuhes ááigán spekulistiđ nubij ulmui uáivilijn teikâ aašijn. Tot lii tiäđulâš valjim, já tot lii lamaš ohtâ enâmustáá mielâ pajedeijee valjiimijn jieččân elimist. Talle ko anam jieččân pyereestpiergim kuávdážist, tot lasseet meiddei jieččân pirrâs pyereestpiergim.

Mun halijdâm ovdediđ taggaar uáinu, mast sämmiliih iä lah hyeneeb tiileest, smiettâmin tom, moh puoh aašijd láá hyeneeht. Mun halijdâm uáiniđ, mon pyereest mist láá ääših, já mon ennuv mij lep ovdánâm Suomâst sämmilij aašij pyereedmist. Já tuođâi-uv mij lep ovdánâm. Mist lii Suomâst pyereest cegâttum škovlâsysteem, kost sämmiliih uážžuh máttááttâs jieijâs eenikielân. Kirhoost mij uážzup palvâlusâid sämikielân. Viärutoimâttuvvâst mij pyehtip ášášiđsämikielân, já tiervâsvuotân já pyereestvajemân labdaseijee palvâlusâid-uv mij pááihui lep finniiškuáttám sämikielân. Suomâ staatâ torjuin mij lep finnim meiddei maaŋgâid jieččân instituutioid, moin mij pyehtip olášuttiđ jieččân kulttuur. Suomâst politikkáreh láá lamaš tietimin sämiaašijn, já Suomâ vuoigâdvuotâlájádâs ana huolâ sämisiärvus hiäjumuu tiileest leijee ulmui olmoošvuoigâdvuođâin.

 

Viestâ juksá pyerebeht kuldâleijes, ko tast ij šoodâ pággujuurdâ

Almolâšvuotâ, já tot, maht mij lattip sosiaallâš mediast, vaaigut ennuv eenâblovo jurduid sämmilij kuáttá. Tondiet mun jiem haalijd vahtiđ soojijd, kost puáhtá kevttiđ puástud sämimááccuh já eres sämmilâš elemeentijd; tot lii muu mielâst reesuurs já ääigi tuhledem. Ton sajan mun ilodâm tain aašijn, moigijn lii puáhtám tuárjuđ teikâ lasettiđ tiäđu sämmilâš kulttuurist. ”Feikkimááccuh-tuškâ” lii moonnâm ulmuu uávuttâllâm táásán, já diskurssin tot muu mielâst ij lah olmoošárvusâš.

Mun jiem haalijd leđe tuárjumin sämipooliitlâš uáinu, mii ain lii assimilistem já kolonialistem kyepist. Lam kuullâm ton siämmáá mantra kiärdum ivveest nuubán, suhâpuolvâst nuubán. Ulmust lii älkkee kavnâđ ohtâvuođâ já sympatia negatiivlâšvuođâ peht, mut tast lii vaarâ: tot njuámu. Ko aašijd kiäččá suárdim já assimilistem uáinust puudâst nuubán, álgá maŋasmoonnâm, já mielâ tiävdá tuše tot feerim, et kiinii lii lattim puástud kiännii kuáttá. Tot vaaigut ulmuu jieškován já mielân já ibárdâs ohtsâškoddeest já ohtâlâšvuođâst. Ige negatiivlâšvuođâst juurrâm pyereed oovtâgin ulmuu eellim kvaliteet ollágin.

Mun jiem haalijd leđe fáárust tuárjumin ton uáinu, mast sämmilij jienâ kuávdáš äššin láá traumah já suárdim feeriimeh. Uáinám ubâ taan äššiubâlâšvuođâ almoonmin, mii juurât siämmáá skiäru uđđâsist já uđđâsist, já mon sämmiliih iä määti joskâđ. Tot lii almonin jo puáris já muu mielâst meiddei ideologian toovláš.

Sämisiärvusist savâstâlmijn paijaan ubâ ääigi eenâblovo tietimettumvuotâ sämmilij kuáttá. Maht jis molsoččij uáinu? Uáivikaavpugist viettim 21 ääigi mun jiem lah jurgin teivâm ulmuu, kote ij liččii tiättám maiden sämmilâšvuođâst. Táválávt ulmuin lii-uv mottoomlágán vuáđutiätu, veikâba poccuigijn jotteem historjást já juoigâmärbivyevist. Tot lii lamaš šiev vuáđu lasettiđ tiäđu veikâba anarâš ärbivuáválii eellimuđheest já tááláá ääigist. Táválávt ulmuuh tietih uáli ennuv mut iä ain määti adeliđ saanijd puoh ton tiätun, mii sist lii. Tom-uv kalga väldiđ vuotân, et puohah iä peerust kulttuurist.

 

Uđđâ rooli

Muu čaalâ aalgij tast, maid mun halijdâm jieččân taiđuu peht ovdediđ sämisiärvušist, mut keessiv must álgá uđđâ rooli Aanaar kieldâstiivrâ jesânin. Politiik syergist munjin lekkâs uđđâ máhđulâšvuotâ ovdediđ ohtsâškode pyereestpiergim já kulttuurij koskâsâš ibárdâs.

Mun halijdâm leđe kijttevâš tast, mon kuhás Suomâst lep ovdánâm sämmilij aašij oovdedmist. Mun halijdâm vyeligâžžân juátkiđ tom pargo, moin finnip aašijd vala pyereeb tilán. Tot ij taarbâš tábáhtuđ tállân, vatâmáin já kullutmáin. Tot tábáhtuvá ruáhuverditääsist, vaaigutmáin já ohtsâšpargoost puoh siärvušijgijn ibbeerdmáin meiddei iärásij ko sämmilij uáinuid áášán. Munjin tuođâlâšvuotâ ij lah mihheen rikosijd, pic tot lii máhđulâšvuotâ.

Tutkâmservi váldá vuástá abstraktijd tieđâlii äigičallui

Dutkansearvvi dieđalaš áigečála – Eamiálbmogat ealáskahttimin iežaset gielaid

Tutkâmseervi tieđâlâš äigičaalâ – Algâalmugeh iäláskitmin jieijâs kielâid

Sääʹmǩiõl da -kulttuur tuʹtǩǩeemsieʹbr tiõđlaž äiʹǧǧpââʹjjlõstt – Alggmeer jeällteʹmen jiijjâz ǩiõl

Sämikielâ já kulttuur tutkâmseervi tieđâlâš äigičaalâ váldá vuástá abstraktijd 30.4.2017 räi juovlâmáánust 2017 almostuvvee vuossâmuu nummeersis. Taan nummeer eromâš teeman lii anarâškielâ tutkâm já revitalistem. Meiddei eres sämikielâi tutkâmân já revitalistmân kyeskee čalluuh vuárdojeh.

Abstrakt kukkodâh lii suullân 100-120 säännid. Čäällimkiellân kalga leđe miinii Suomâst kevttum sämikielâin. Abstraktist muštâluvvojeh tutkâmfáddá, relevanttâvuotâ, metodeh já máhđulávt meiddei puátuseh. Tooimât jieijâd abstrakt seervi siijđo liiŋkâ peht:

http://dutkansearvi.fi/tieteellinen-julkaisu/verkkolehti/laheta-tiedosto/.

Finniih nonnim luhostum vuolgâtmist. Jis vuolgâtmist láá vädisvuođah, vääldi ohtâvuođâ njunoštoimâtteijee Marja-Liisa Olthuisân: marja-liisa.olthuis [at] oulu.fi.

Abstrakt tuhhitmist tun finniih tiäđu majemustáá 15.5.2017. Tuhhiittum abstraktist čálloo artikkâl, mon deadline lii 15.8.2017. Artikkâl čäällimravvuuh:

http://dutkansearvi.fi/tieteellinen-julkaisu/verkkolehti/kirjoittajille/.

Takkâ uásálistmist!

Sämitutkâm äigičaalâ – Algâalmugeh iäláskitmin jieijâs kielâid

Vuosmuš tiäđáttâs Tutkâmseervi tieđâlii sämikiel äigipajeloostâ Sämitutkâm äigičaalâ almostitmist.

Tieđâlii äigičalluu vuosmuš nummeer almostittoo juovlâmáánust 2017. Taas occojeh tääl artikkâleh, main kieđâvuššojeh algâalmugáid já sii kieláid kullee äigikyevdilis ääših. Artikkâlij čäällimkielâh láá puoh Suomâ sämikielah.

Tutkâmseervi ulmen lii almostittem ohtâvuođâst toollâđ seminaar, mast artikkâlij čälleeh oovdânpyehtih jieijâs tutkâmušâid já tai puátusijd.

Täärhib tiäđuh adeluvvojeh táin siijđoin aldemui aaigij.